võrud. Neid on valmistatud nii pronksist kui ka hõbedast. Viimaseid on saadud mitmest aardeleiust. Kardla aardes oli ka üks väike kullast kaelavõru. Tavaliselt on niisuguste võrude kaare ristlõige ümmargune, kuid hõbedast eksemplaridel võivad otsad olla ka fasseteeritud. Esineb ornamenti sooni, kolmnurki, ringe jms. Otste suurim paksus on vahetult kaelavõru lõpus või natuke enne seda. Osa hõbedast kaelavõrusid on keskelt jämeneva kaarega ja suletavad haagi või aasaga. Eelviikingiajal levisid lamedate otstega kaelavõrud. Nende kaart on kaunistatud tordeeringuga ning lamedaid otsi reljeefsete siksaksete soontega. Perioodi lõpust pärinevad esimesed sadulotstega kaelavõrud. KÄEVÕRUD Keskmisel rauaajal on kantud pronksist ja hõbedast käevõrusid, mille eeskujud pärinevad peamiselt balti aladelt. Rohkesti on leitud jämenevate otstega võrusid. Need on kuusnurkse, teravovaalse, trapetsi- või rombikujulise ristlõikega ja sageli kaunistatud
Relvi on leitud väga vähe, vaid mõni odaots, neli mõõka või selle katket ja üksikuid kilbiosi. Keskmine rauaaeg Keskmine rauaaeg hõlmab kahte perioodi: rahvasterännuaeg (450-700 AD) ja eelviikingiaeg (700-850 AD). Kasutusele võeti uus kivikalmetüüp -- nn. kivivarekalmed, millel erinevalt varasematest tarandkalmetest puudub kindel sisekonstruktsioon. Enamasti on neisse maetud põletatult, kuid on leitud ka laibamatuseid. Uueks jooneks on linnuste rajamine, eriti eelviikingiajal. Selleaegset kultuurkihti või leide on täheldatud enam kui viiekümnel linnusel. Perioodile on iseloomulik nn. linnus-asula süsteem, mis koosnes linnusest ja selle ümbruses paiknevast avaasulast. Rohkesti on teada keskmise rauaaja peitleide -- relvade, tööriistade ja ehete (sealhulgas ka väärismetallist) kogumeid. Enamik leide on saadud linnustest ja asulatest. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud.
Mägilinnused rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. Kalevipoja säng - Rajati enamasti voortele, külgedelt kaitses looduslikud järsud nõlvad, vallid ja kraavid rajati vaid otstele, eemalt vaadetes meenutavad kõrgete otstega voodit. Ringvall-linnused ehitati tasesele maale, ümber kuhjati kõrged kuntslikud vallid. Linnus-asula eelviikingiajal välja kujunenud kompleks, mis hõlmas linnust mäe otsas ning avaasulat selle jalamil. 6. Külade tüübid. Külasid oli kolme liiki: 1. Sumbküla küla, kus talud olid tihedalt põldudel koos (nt Saaremaal, Põhja- ja Lõuna-Eestis) 2. Ridaküla talud paiknesid üksteise kõrval (nt Ida-Eesti voortel) 3. Hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel n-ö oma künkal (Lõuna-Eesti kuppelmaastikel) 7. Muinasmaakonnad
annaabi.ee 
