mulda küntakse. Kultuurideta kesa varajane variant erineb mustkesast selle poolest, et harima hakatakse seda alles kevadel. Kõigepealt põld küntakse, mõnikord piirdutakse ka koorimisega. Enne sõnniku andmist (tavaliselt juulis) hoitakse umbrohud allasurutuna tavapärase kihiviisilise harimisega. Sõnnik küntakse mulda 15...18 cm sügavusele. Raskema lõimisega mullal on soovitav kaks-kolm nädalat enne talivilja külvi teha ka korduskünd 22...25 cm sügavuselt. Eeltooduist halvimaks variandiks on hiline kesa (ka jaanikesa). Siin saavad umbrohud kasvada ja paljuneda kuni suve alguseni. Alles juunikuine sõnniku andmine ja järgnev kündmine lõpetab nende kasvu. Selle kesatüübi korral püütakse umbrohtudest jagu saada künnijärgse korduva kihiviisilise mullaharimisega. Liigne harimine aga tolmustab mulda, mis rohkete sademete korral võib taliviljade kasvuks optimaalsest enam tiheneda. Kultuurideta kesatüübi valiku määrab ära põldude kultuuristatus
Arutlustes kasutatakse disjunktiivseid süllogisme, mille disjunktiivne eeldus võib sisaldada rohkem komponente ning teine eeldus võib sisaldada mitme suuremas eelduses esinenud komponendi eituse konjunktsiooni. Süllogismi järelduseks on disjunktsioon kõikide suuremas eelduses esinenud disjunktsiooni komponentidest, mis jäid teises eelduses eitamata. Nt Mu koer on taks (A), terjer (B), laika (C) või krants (D) (või mingi kombinatsioon eeltooduist). See ei saa olla ei terjer ega laika. Järelikult on see taks või krants (või mõlemad), valemina A ∨ B ∨ C ∨ D, ¬B & ¬C ⊨ A ∨ D. Enamik autoreid peab õigesti koostatud süllogismiks siiski vaid sellist, kus teises eelduses eitatakse kõiki võimalusi peale ühe. Käesoleva õpiku autori arvates pole selline kitsendus põhjendatud. Nt Mu koer on taks (A), terjer (B), laika (C) või krants (D) (või mingi kombinatsioon eeltooduist). See ei saa olla ei taks, terjer ega laika
Arutlustes kasutatakse disjunktiivseid süllogisme, mille disjunktiivne eeldus võib sisaldada rohkem komponente ning teine eeldus võib sisaldada mitme suuremas eelduses esinenud komponendi eituse konjunktsiooni. Süllogismi järelduseks on disjunktsioon kõikide suuremas eelduses esinenud disjunktsiooni komponentidest, mis jäid teises eelduses eitamata. Nt Mu koer on taks (A), terjer (B), laika (C) või krants (D) (või mingi kombinatsioon eeltooduist). See ei saa olla ei terjer ega laika. Järelikult on see taks või krants (või mõlemad), valemina A B C D, ¬B & ¬C A D. Enamik autoreid peab õigesti koostatud süllogismiks siiski vaid sellist, kus teises eelduses eitatakse kõiki võimalusi peale ühe. Käesoleva õpiku autori arvates pole selline kitsendus põhjendatud. Nt Mu koer on taks (A), terjer (B), laika (C) või krants (D) (või mingi kombinatsioon eeltooduist). See ei saa olla ei taks, terjer ega laika
annaabi.ee 
