jagamise, kinnisomandi kitsenduste selgitamise ja kinnisasja piiri kindlaksmääramise. Need on tõepoolest puhtmaakorraldusliku sisuga toimingud ja seotud maaüksuste territoriaalsete tingimuste ümberkorraldamisega. Kuid nende teostamiseks on vaja täiendavaid töid- maade koosseisus ja paiknevuse väljaselgitamine, kaardimaterjali koostamine, maade hindamine jne. Seetõttu eristatakse ka maakorraldustöid laiemas mõttes. Nende hulka kuuluvad lisaks eeltooduile: · Üleriigilise, maakonna-ja üldplaneeringu raames vastavate haldusüksuste maafondi perspektiivse kasutamise küsimuste lahendamine, maafondi kasutamise projektide ja skeemide koostamine · Erilise kasutusreziimiga kaitsealade (looduskaitsealad, rahvuspargid) piiride määramine · Maa kasutamise ja kaitse üle kontrolli teostamine · Katastrimõõdistamised- moodustava katastriüksuse või kinnisasja piiride määramine,
ÜLESANNE I Pinnatükk 231 Joonise eeskujude valiku aken Failivaliku aknast saab valida joonise eeskuju (trafareti, šablooni) (Template) vastavalt standardile – ANSI, DIN, ISO jt. joonestuspaberi suurusele – A0 kuni A4 paigutusele – püst- või rõhtse suunamisega (“portree” või “maastik”) väljastamismoodusele – nimega või värvusest sõltuv Lisaks eeltooduile võivad seal olla veel mõned eritingimused. Eeskujudel on kirjanurgad, tähised ja jaotused, ühe sõnaga kõik, mida standard nõuab joonise vormistamisel. Näiteks: ÜLESANNE I Pinnatükk 232 1 2 3 4 Rev No Revision Note Date Signature Checked
Orienteeritust karjäärile ei saa siiski lugeda siiski omaseks kõigile inimestele, ka mitte uue generatsiooni puhul pole see nii. Oluliseks peetakse küll arenemisvajadust (arenemisvõimalust) ja uusi väljakutseid, kuid siia vahele ei saa tõmmata paralleeli karjääri tegemisega. On aru saadud, et meeskonnatööga on võimalik saavutada rohkem kui üksi, vaatamata sellele, kui hea haridus ja kogemused üksikisikutel eraldivõetuna on. Lisaks eeltooduile on uue generatsiooni puhul mõjusad ka muud motivaatorid, sealjuures: - paindlik tööaeg; - kiire tagasiside tehtud töötulemustest; - vastutuse omamine enda töö valdkonnas; - juhtimine, kus meeskonda suunatakse, mitte ei kamandata; kolleegidevahelised head suhted; - organisatsiooni ja indiviidi väärtuste omavaheline sobivus; - võimalus ja tahe jagada oma teadmisi teistega. Organisatsioonis, kus tuntakse huvi uue põlvkonna töötajate vastu, tuleb arvestada ka nende vajaduste