ta võrdsust olemasolevate klasside ja ühiskonnakihtide piires. Mõistus on inimese kõige jumalikum osa. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Aristotelese maailmapildis ei leidu kohta üksikisiku mina-vormilisele eredusele, tema tahtele ja vabadusele. 6. Descartes’i ratsionalism: tema jaoks olid tähtsad teadmised. Kahtlus: Kõik oli kaheldav, lähtuma pidi eeltingimustevabast mõtlemisest. Ja mõistuse jõu piire ei tunnistatud- oli vaja leida vaid loogiline üldvõti. Ainus viis mõistus kõigist eksimustest vabastada oli tema arvates täielik kahtlus. Ta tahtis olla täiesti kahtlusetu- täiesti kindla teadmisega. Tõsikindel teadmine- tema filosoofia eesmärk. Kahtluste puudumine- kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus- on kriteerum, millega tunnetust tuleb mõõta. Cognito ergo sum- mõtlen, jäelikult olen olemas
igasugune tunnetus ja teadmine on võimalik vaid eneseteadvuse tõttu ja tingimusel. SUBJEKT ------------- OBJEKT Teadvus = suhe, suunatus, intentsionaalsus ENESE-TEADVUS kui teadvuse suunatus teadvusele endale: subjektil tekib eneseteadvus. Igasuguse tunnetus eelduseks on ENESETUNNETUS / ENESETEADVUS. ERISTUMINE: res cogitans ja res extensa DESCARTES'I ratsionalism tähtsad TEADMISED Kahtlus kõik on kaheldav, lähtuma peab eeltingimustevabast mõtlemisest. Mõistuse ja jõu piire ei tunnistatud . Vaja leida vaid loogiline üldvõti. Ainus viis mõistust kõigist eksimustest vabastada = täielik kahtlus. Tahtis olla täiesti kahtlusetu, kindla teadmisega. Tõsikindel teadmine = Descates'i eesmärk. Kahtluste puudumine, Tunnetust tuleb mõõta kõigist tingimustest vaba kindlusega Cognito ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas. Kahelda saab vaid olemas olles. Ainult
mõistus ja ilmutus ei ole omavahel vastuolus. Mõistus toetab ja täiendab ilmutust. Osa dogmasid ei saa mõistuslikult tõestada. Osa ilmutusest peab igal juhul usu kaudu omaks võtma. Teoloogia näitab selle suuna, kuhu ratsionaalse käsitluse peab juhtima. Aristotelismi võib tema teostes kohata. DESCARTES Läbi Descartes sünnib uus tervikpilt, mis asendab nüüd juba aastasadu valitsenud aristotellikskolastilise maailmakorra. Uusaja filosoofia rajaja. Kõik oli kaheldav, lähtuma pidi eeltingimustevabast mõtlemisest. Ja mõistuse jõu piire ei tunnistatud. Ta oli kõike muud kui traditsiooniline õpetaja. Käis jesuiitide koolis. Oli katoliiklane. Ta filosofeerib elurõõmsalt ja maalähedaselt. Tema tekstid on suunatud haritud kaasinimestele, mitte professoritele. Samuti tegutses ta kirjanikuna. Hinge ja keha vastandamine. Hing on ainult inimesel, loomad on keerulised masinad. Ainult inimene ja tema hing on vabad. Tõsikindel teadmine "Arutlus meetodist"
annaabi.ee 
