mõtteviisi, mis sõltuvad looduse uurimise strateegiatest. Üks langeb ühte taju ja kujutluse tasandiga, teine on nendest eemaldunud. Igasugune klassifikatsioon on parem kaosest. Meeltega tajutavad omadused seotakse tihti sisemiste omadustega. See pole küll alati õige, küll aga praktiline, järelikult parem kui eimidagi. Müüdid ja rituaalid paljastavad vanu vaatlus- ja arutlusviise (mida võib ka eelteaduseks nimetada), mis on/olid kohased avastuste tegemiseks. Nende abil ei saa küll samu tulemusi kui loodus- ja täppisteadused, kuid on sellegipoolest teaduslikud. Need on meie tsivilisatsiooni alusmüüriks. Müütiline mõtlemine väljendab end heterogeense repertuaari abil, mis on laiaulatuslik, kuid siiski piiratud. Müütiline mõtlemine on nagu teatav intellektuaalne bricolage (bricoleur - nn 'meistrimees'/'meisterdaja'
Seda mõistet kasutavad tänapäeval laialdaselt skeptiline liikumine ja teadlased, et üldsusele teadvustada ja põhjendada teatud valdkondade mittetõsiseltvõetavust teadlaste silmis. Vahel esineb see mõiste ka teadusliku poleemika kontekstis. 1.1 Kuidas eristada teadust pseudoteadusest Siinkohal tuleb kohe rõhutada, et demarkatsioonijoon teaduse ja libateaduse vahel ei pruugi olla terav -- mõned filosoofid eitavad selle olemasolu üldse ning see võib ajas muutuda. Nii saab liigitada eelteaduseks ehk prototeaduseks ajaloos hiljem koos teadusliku meetodi rakendamisega väljaarenenud uurimisvaldkondi -- näiteks keemia eelkäijana alkeemiat, aga ka möödunud sajandi alguses sündinud mandrite triivi teooriat, millele alles sajandi teiseks pooleks kogunes küllaldane tõendusmaterjal, nii et teooria muutus geoloogias ametlikult tunnustatuks (Saari 2008, lk 2227). Jäegnevalt mõned tähtasamad omadused mille järgi libateadust ära tunda:
kuulsaks kui neuroloog, hakkab teda huvitama hoopis tegelemine psühhopataloogia, mille tõttu tema neuroloogi karjäär hääbus. -) Noore arstina hakkas teda aitama tuntud arst J. Breuer, kellega koos nad ka tegid katsetusi hüpnoosiga Anna O peal ning kirjutasid koos ka oma ühe tuntuima raamatu 1895. aastat, kui see raamat avaldati, loetakse, psühhoanalüüsi valdkonna alguseks. -) Freudi teooriad põhinevad peamiselt sellele, et inimõistus jaguneb teaduseks, eelteaduseks ning alateaduseks. -) Uuris ka kokaiini mõjusid inimestele ning ka seda, et kas kokaiini saaks kasutada ka ravimina. *) Kirjatas sellest ka raamatu nagu ka närvirakkudega, soovis ta saada kuulsaks inimesena, kes avastas kokaiini kasulikest mõjudest. Kõigist neist ideedest, millena ta kokaiini kasutada soovitas, töötas vaid silmanärvide tuimestamine. *) Oli ka ise natuke kokaiini tarbija alkoholi ei tarvitanud, kuigi suitsetas ligi kakskümmend sigaretti päevas.
annaabi.ee 
