Kaks kõige tuntumat, klassitsismiajastuni püsinud tantsu olid menuett ja gavott. Menueti hiilgeaeg oligi 17.-18.sajand.See tants on 3/4 taktimõõdus, mõõduka tempoga ja kolmeosalises vormis. Eriti hästi väljendas menuett rokokooajastu graatsilist ja nõtket tantsukultuuri. Samaaegselt menuetiga kujunes õukonnatantsuks gavott, mis oli algselt rahvatants. Gavott on 4/4 või 2/2 taktimõõdus, tantsule on iseloomulik kahe veerandnoodiga eeltakt. 17.sajandil kujunesid Prantsusmaal välja klassikaline ooper ja ballett. Louis XIV aegsele prantsuse lavamuusikale oli iseloomulik püüd ühendada ühte tervikusse nii tants kui vokaalmuusika. 18.sajandil sai Prantsusmaal populaarseks klavessiinimuusika. Prantsusmaa on opereti sünnimaa-19.sajandi keskel alustas oma tegevust Jacques Offenbach ,kes jõudis luua umbes 100 operetti. Sama sajandi lõpus kujunes maailmakunstis ja muusikas välja uus suund impressionism
Puhkpilliorkestrid e pasunakoor e pillikoor. 42 koori 1869 I Laulupidu selts "Vanemuine" ametlik korraldaja(Tartu). Eelkäijad kihelkonnakoolide kontsert. Ilmalikke laule vähe. 45 eesti, 1 saksa koorid. A. Kunileid (Koidula) "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm". 1879 II Laulupidu Tartus 24 koori 1880 III Laulupidu Tallinnas 1sed heliloojad Aleksander Saebelmann Kunileid asjaarmastaja, u 30 a. Patriaotism "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm"(väike kammerkoor) eeltakt olemas, saadeta, segakoor, 4/4 taktimõõt, mõõdukas tempo. Aleksander Thomson asjaarmastaja, e. rahvaviisid. "Ketra, Liisu", "Kannel", "Sokuke ", "Pulmalaul". Friedrich Saebelmann ei lõpetanud konservatooriumit Peterburis. Ladusalt, vähem eestipärasust, sentimentaalsed, puudub karge omapära. "Kaunimad laulud" hoogne, erksarütmiline. "Ellerhein" ¾ taktimõõt, segakoor, mõõdukas tempo, loodusest.
KUULSAD ŠANSOONILAULJAD Edith Piaf Yves Montand Mireille Mathieu ÕUKONNATANTSUD MENUETT JA GAVOTT Menueti hiilgeaeg oli 17.–18.sajand. See on ¾ taktimõõdus mõõduka tempoga ja kolmeosalises ABA-vormis tants. Eriti hästi väljendas menuett rokokooajastu graatsilist ja nõtket tantsukultuuri. Gavott oli algselt rahvatants, elav 4/4 või 2/2 taktimõõdus, iseloomulik on kahe veerandnoodiga eeltakt . LAVAMUUSIKA - BALLETT Prantsusmaa on kodumaaks klassikalisele balletile, mille eelkäijaiks said sealsed õukonnatantsud (farandool, gavott, courante, bourée). Kujunes 17. saj-l tantsuhimulise kuninga Louis XIV õukonnas, kes rajas 1661 Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia. Seal kehtestatud käte ja jalgade asendid on klassikalises balletis kasutusel tänaseni. LAVAMUUSIKA - OPERETT
3 meetriline e aktsenteeritud (igapäevane) meetrum – rõhuliste ja rõhutute osade vaheldumine (kaheosaline meetrum on trohheus, kolmeosalin meetrum on daktül) takt – muusikateose osa, mis algab rõhulise osaga ja kestab järgmise rõhuliseni taktijoon – ainult lugemise lihtsustamiseks, rõhulise osa ees taktimõõdu ülemine nr näitab meetrumi osade arvu, alumine nr näitab ühele meetrumi osale vastavat vältust eeltakt – kui teos algab rõhutu osaga sünkoop – rõhk, mis läheb meetrumi rõhuga vastuollu > - dünaamiliselt aktsenteeritud sünkoop lihttakt – ainult üks rõhuline osa liittakt – ühesugustest lihttaktidest moodustunud takt segatakt – erinevatest lihttaktidest moodustunud takt alla breve – nagu lühike (taktimõõt 2/2 ehk c läbitõmmatuna) polümeetria – mitme taktimõõdu samaaegne esinemine mitmehäälses heliteoses tempo – teose esitamise kiirus
/// ! me mõõ-da-me päe-va-ga mää-ra-tu tee! /// " " " " " " " " " " " ... ANAPEST! ! ! ! ! ! ! ! ! Ü-le ko-du-mäe ku-me-ra kup-li!! ! ///!kolmikanapest ! su-ve-öö su-mes-tav va-lu.! ! ! //" kolmikdaktül ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ... Trohheus- rõhuline, rõhuta Jamb- rõhuta, rõhuline Daktül- rõhuline, rõhuta, rõhuta Amfibrahh- rõhuta, rõhuline, rõhuta Anapest- alarõhutatud kahesilbisõnaga (tingimisi eeltakt) ja siis järgneb loomult trohheline või daktüliline värss. Iga tsükkel (jalg) annab värsijalale numbrilise väärtuse. Nt: / / / on neliktrohheus, sest ta koosneb neljast tsüklist. 1. 2. 3. 4. Type to enter text Tsüklit (jalga) loetakse ka siis, kui see jääb poolikuks, aga see poolik sisaldab endas rõhulist silpi. Nt: ///" on nelikdaktül, aga 1. 2. 3. 4. / / / / / on viisikjamb 1. 2. 3. 4. 5. x --> rõhuline silp puudub! kaksik-
annaabi.ee 
