Näide 20 Allikapingele U = 30 V on jadamisi ühendatud tarvitid takistusega R1 = 10 ja R2 = 20 . Missugune pinge langeb tarvitile? R = R1 + R2 = 10 + 20 = 30 U 30 I= = =1A R 30 U1 = I R1 = 1 10 = 10 V U2 = I R2 = 1 20 = 20 V või U2 = U U1 = 30 10 = 20 V Eeltakisti Nagu toodud näitest näha, langeb 10 takistusega tarvitile pinge 10 V ja 20 takistusega tarvitile pinge 20 V ehk osapinged on takistusega võrdelised: U 1 R1 = U 2 R2 Seda omadust kasutatakse ära eeltakistuse valikul, kui tarviti pinge on allikapingest väiksem. Sel juhul ühendatakse tarvitiga järjestikku eeltakisti, mille osapinge võrra väheneb tarviti klemmipinge. Vajalik eeltakisti takistus on U e U U tarviti Re = = , I I kus I = U tarviti/R tarviti on tarviti nimivool. Eeltakistile lubatav vool peab olema sama suur või veidi suurem, et ta ei kuumeneks üle. Ühesuguste tarvitite jadaühendus Kui jadamisi on ühendatud mitu, näiteks n ühesugust
Näide 20 Allikapingele U = 30 V on jadamisi ühendatud tarvitid takistusega R1 = 10 ja R2 = 20 . Missugune pinge langeb tarvitile? R = R1 + R2 = 10 + 20 = 30 U 30 I= = =1A R 30 U1 = I R1 = 1 10 = 10 V U2 = I R2 = 1 20 = 20 V või U2 = U U1 = 30 10 = 20 V Eeltakisti Nagu toodud näitest näha, langeb 10 takistusega tarvitile pinge 10 V ja 20 takistusega tarvitile pinge 20 V ehk osapinged on takistusega võrdelised: U 1 R1 = U 2 R2 Seda omadust kasutatakse ära eeltakistuse valikul, kui tarviti pinge on allikapingest väiksem. Sel juhul ühendatakse tarvitiga järjestikku eeltakisti, mille osapinge võrra väheneb tarviti klemmipinge. Vajalik eeltakisti takistus on U e U U tarviti Re = = , I I kus I = U tarviti/R tarviti on tarviti nimivool. Eeltakistile lubatav vool peab olema sama suur või veidi suurem, et ta ei kuumeneks üle. Ühesuguste tarvitite jadaühendus Kui jadamisi on ühendatud mitu, näiteks n ühesugust
Näide 20 Allikapingele U = 30 V on jadamisi ühendatud tarvitid takistusega R1 = 10 ja R2 = 20 . Missugune pinge langeb tarvitile? R = R1 + R2 = 10 + 20 = 30 U 30 I= = =1A R 30 U1 = I R1 = 1 10 = 10 V U2 = I R2 = 1 20 = 20 V või U2 = U U1 = 30 10 = 20 V Eeltakisti Nagu toodud näitest näha, langeb 10 takistusega tarvitile pinge 10 V ja 20 takistusega tarvitile pinge 20 V ehk osapinged on takistusega võrdelised: U 1 R1 = U 2 R2 Seda omadust kasutatakse ära eeltakistuse valikul, kui tarviti pinge on allikapingest väiksem. Sel juhul ühendatakse tarvitiga järjestikku eeltakisti, mille osapinge võrra väheneb tarviti klemmipinge. Vajalik eeltakisti takistus on U e U U tarviti Re = = , I I kus I = U tarviti/R tarviti on tarviti nimivool. Eeltakistile lubatav vool peab olema sama suur või veidi suurem, et ta ei kuumeneks üle. Ühesuguste tarvitite jadaühendus Kui jadamisi on ühendatud mitu, näiteks n ühesugust
vähevääruslikke kütused, madalad kolde temperatuurid ja absorbendi lisamine kütusesse võimaldab oluliselt vähendada kahjulikke heitmeid, ilma, et rakendataks keerukaid ja kalleid gaasipuhastusseadmeid. Keevkiht seadme oluliseks elemendiks on rest, mille kaudu antakse keevkihi tekitamiseks ja kütuse põletamiseks õhku. Resti konstruktsioon erineb tavalisest kolderestist nii konstruktsioonilt kui ka tunduvalt väiksema vaba ristlõike poolest. Keevkihtrest moodustab seda läbivale õhule eeltakistuse, mis on vajalik õhu ühtlaseks jagunemiseks kogu restipinna ulatuses. Keevkihis põletamiseks ettevalmistatud kütus sisaldab osakesi, mille läbimõõt on mõnest mikromeetrist kuni 10 mm-ni. Enamiku kütuste põletamiseks on vaja kandvat kihti, milleks lisatakse koldesse peeneteralist inertset materjali, mis keeb koos kütuseosakestega. Mullilise ehk klassikalise keevkihi puhul peenemad ja kergemad osakesed kanduvad kihist välja ja võivad kolderuumist lahkuda lõpuni põlemata
Näide 20 Allikapingele U = 30 V on jadamisi ühendatud tarvitid takistusega R1 = 10 ja R2 = 20 . Missugune pinge langeb tarvitile? R = R1 + R2 = 10 + 20 = 30 U 30 I= = =1A R 30 U1 = I R1 = 1 10 = 10 V U2 = I R2 = 1 20 = 20 V või U2 = U U1 = 30 10 = 20 V Eeltakisti Nagu toodud näitest näha, langeb 10 takistusega tarvitile pinge 10 V ja 20 takistusega tarvitile pinge 20 V ehk osapinged on takistusega võrdelised: U 1 R1 = U 2 R2 Seda omadust kasutatakse ära eeltakistuse valikul, kui tarviti pinge on allikapingest väiksem. Sel juhul ühendatakse tarvitiga järjestikku eeltakisti, mille osapinge võrra väheneb tarviti klemmipinge. Vajalik eeltakisti takistus on U e U U tarviti Re = = , I I kus I = U tarviti/R tarviti on tarviti nimivool. Eeltakistile lubatav vool peab olema sama suur või veidi suurem, et ta ei kuumeneks üle. Ühesuguste tarvitite jadaühendus Kui jadamisi on ühendatud mitu, näiteks n ühesugust
51(113) Villu Vares Energia ja keskkond Keevkihtkolde oluliseks konstruktsioonielemendiks on selle all asuv rest, mille läbi antakse koldesse kütuse põletamiseks (või gaasistamiseks) õhku. Viimane erineb tavalise restküttega kolde restist oma konstruktsiooni lihtsuse ja tunduvalt väiksema vaba ristlõike pindala poolest. Keevkihtrest moodustab seda läbivale õhule eeltakistuse, mis on vajalik õhu ühtlaseks jagunemiseks kogu resti pindala ulatuses. Tahkete osakeste nn keemine algab restil juhul, kui osakesi läbiva õhu kiirus on piisavalt suur restil paikneva peeneteralise materjali ja selle kihi paksuse jaoks. Keevkihis põletamiseks ettevalmistatud kütused sisaldavad osakesi, millede läbimõõt on mõnest mikromeetrist kuni 10 mm-ni ja veelgi rohkem. Enamike kütuste põletamiseks keevkihis on vaja nn kandevkihti,
annaabi.ee 
