*Olmejäätmed Olmejäätmed: Olmejäätmete hulka kuuluvad inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid, kaasaarvatud ohtlikud jäätmed. Olmejäätmete hulka loetakse ka kontoris ja kaubanduses tekkivad jäätmed, mis on koostiselt sarnased kodumajapidamises tekkivate jäätmetega. Olmejäätmed jagunevad: Segaolmejäätmed - koduses majapidamises tekkivad jäätmed, mis on segunenud, v.a. ohtlikud jäätmed. Eelsorteeritud jäätmed - paber-, klaas- ja plastikjäätmed, igasugused pakendijäätmed ja metallijäätmed, mis on eelnevalt kogutud liigiti ja toimetatud spetsiaalsetesse konteineritesse. Orgaanilised jäätmed - koduses majapidamises tekkivad biolagunevad jäätmed, mis toimetatakse spetsiaalsesse konteinerisse. Nende hulka kuuluvad põhiliselt toidujäätmed ja aiajäätmed (niidetud hein-muru, puuoksad, puulehed, puukoor, rohimise jäägid, jm.)
materiale, mistõttu on nende liigitamine raskendatud. Seetõttu on loodud ulatuslikumad sorteerimisliinid, mis aga nõuavad suuremaid investeeringuid ja nõnda suurendab see jäätmete ladustajatele suuremaid väljaminekuid. Sellest tuleneb ka jäätmete ladustamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse. Probleemse asjaoluna võib vaadelda ka tarbijate vähest teadmatust jäätmete ladustamise võimaluste kohta. Eestis on võimalik anda ära tasuta või sümboolse summa eest eelsorteeritud prügi selleks kohandatud jäätmejaamades. Jäätmete ladustamine metsa alla või tühermaale võib endaga kaasa tuua ulatuslike keskkonna reostusi ja riske, mille likvideerimine võib osutuda kallimaks kui nende ennetamine. Peale selle, et jäätmed risustavad ümbritsevat loodust, põhjustab see lisaks põhjavee reostust, taimedele kahjustusi, toitainete liigset kandumist pinnasesse, toksiliste ainete paiskumist keskkonda ja palju muud seetaolist. JÄÄTMEKÄITLUSE OLUKORD EESTIS
tähelepanu jäätmete kogumisele ja käitlemisele. Olmejäätmeid tekib meie ümber iga päev - enamiku sellest moodustavad paber, pakendid ja klaas. Väga oluline on jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine. Liigiti kogumine ehk nn mitme prügikasti süsteem võimaldab jäätmeid sorteerida liigi järgi, näiteks kogutakse eraldi vanapaberit, klaasi, biojäätmeid ja pakendit. Iga omavalitsus seisab hea selle eest, et inimestel oleks võimalik juba eelsorteeritud jäätmed kodu lähedale ära anda. Kui see ei ole võimalik, siis on lubatud jäätmed kokku koguda ühte prügikasti (nn segajäätmed). Need sorteeritakse hiljem jäätmekäitlusettevõttes. Eestis on juba rakendunud joogipakendi korduvkasutus, mille tulemusena on pakendijäätmete kogus tuntavalt vähenenud. Üleriigilist karastusjookide- ja madala alkoholi sisaldusega jookide pakendite tagatisrahasüsteemi korraldab Eesti Pandipakend OÜ. Kui pakend ei
plasttaara ning papp ja paber. Ülejäänud prügi viskame kõik ühte kokku ning edasi viiakse see meie prügikonteinerist Torma prügilasse. Paberit ja pappi põletame pliidi all ning klaas- ja plasttaara viime vastavatesse kogumiskonteineritesse või –punktidesse. Komposti viskame oma aia kompostihunnikusse. Jõgeva vald on ka MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse üheks asutajaliikmeks, kus on tehtud erinevaid projekte. Näiteks on valdadesse ehitatud eelsorteeritud jäätmete kogumisplatsid ja varustatud eriotstarbeliste konteineritega. Iga-aastased ohtlike jäätmete kogumisringid on ka populaarseks saanud [4]. 5 4. RESSURSID JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HINDAMINE 4.1. Mullastik Muldadest valitsevad kamar- ja gleimullad, leostunud ja leetjad kamarmullad levivad künnistel ja seljakutel, laialdaselt on levinud ka soomullad [3]. Kamarmullad on viljakad
annaabi.ee 
