Viimase järgi püüab inimene alati ainult iseendale head teha isegi siis, kui ta näiteks kedagi päästes enda elu või tervise ohverdama peab. KUST ME TEAME SOKRATESE VAADETEST? Sokrates on mitmes mõttes pöördepunkti tähiseks Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Temalt pole saanudki teoseid säilida, kuna ta neid ei kirjutanud tema filosofeerimine oli üksnes suuline. Seetõttu on see meile tuttav üksnes niivõrd, kui kaasaegsed seda on üles tähendanud. Nii sõltub Sokratese-pilt, mida üks või teine filosoofia ajalugu pakub, sellest, milliseid allikaid on peetud teistest tõeväärtuslikemaiks. Enamasti peetakse sellisteks allikateks siiski Platoni teoseid. SOKRATESE FILOSOOFIA
kuke võlgu. Ohverdage see talle, ärge unustage!"2 2 Saarinen. E. 1996. Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. lk 12-15 9 Kust me teame Sokratese vaadetest? Sokrates on mitmes mõttes pöördepunkti tähiseks Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Tehnilises mõttes on osutatud periood järgnevast erinev sellega, et varasematelt kreeka mõtlejatelt pole säilinud terviklikke teoseid. Seevastu Sokratese-järgse aja filosoofia suurkujudeks on Platon ja Aristoteles, kellelt on säilinud ulatuslikud terviklikud teosed. See seab filosoofia-ajaloolise interpretatsiooni järgneva aja puhul muidugi hoopis soodsamasse olukorda. Tõsi, Sokrates ise on selle koha pealt üsna raskesti interpreteeritav. Temalt pole saanudki teoseid
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 5. teema: Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks Probleemsituatsioon. Sokrates (469-399) on filosoof, kes tähistab mitmes mõttes pöördepunkti Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on kujunenud traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Tehnilises mõttes on osutatud periood järgnevast erinev selle poolest, et varasematelt kreeka mõtlejatelt pole säilinud terviklikke teoseid. Seevastu Sokratese-järgse aja filosoofia suurkujudeks on Platon ja Aristoteles, kellelt on säilinud ulatuslikud terviklikud teosed. See seab filosoofia-ajaloolise interpretatsiooni järgneva aja puhul muidugi hoopis soodsamasse olukorda. Tõsi, Sokrates ise on selles suhtes üsna raskesti interpreteeritav mõtleja. Temalt pole saanudki teoseid
annaabi.ee 
