keskkohast. Selle seaduse esitas Einasto juba 46 aasta eest AlmaAta konverentsil. Kui teil on vaja teada, mis meist saab, siis võite seda küsida astrofüüsik Jaan Einasto käest. Ta vaatab teile oma leebete ja palju näinud inimese tarkade silmadega otsa ning ütleb umbes nii: ,,Universumis valitseb korraga nii kord kui ka kaos." Einasto ei ennusta teie, vaid universumi saatust vaadates seda universumi mineviku pealt. Heino Eelsalu (1930 1998) Heino Eelsalu sündis 8. mail 1930.a Tallinnas veterinaarvelskri Taavet Eelsalu perekonnas. 1949.a lõpetas ta Tallinna 2. Keskkooli ja astus Tartu Ülikooli Matemaatika- Loodusteaduskonna matemaatika osakonda, mille lõpetas 1954.a kiitusega mehaanika erialal. Tegelikult olid Roopi Hallimäe jt. populaarsed astronoomiaalased kujutised äratanud H. Eelsalus sügava huvi tähistaeva nähtuste vastu juba koolipõlves ning ülikoolis sai temast
Kasutatud kirjandus · www.space-facts.com/the-moon · ENE Kuu (1985 1990) · http://opik.obs.ee/osa2/ptk04/box02.html · www.forte.delfi.ee/news/kosmos/paev-mil-luna-3-heitis-esimese-pilgu- kuu-varjatud-kuljele.d?id=66855103 · http://history1900s.about.com/od/1960s/p/firstmanmoon.htm · http://www.space.com/16758-apollo-11-first-moon-landing.html · Astronoomialeksikon - Heino Eelsalu (1996) · Universum Peep Kalv ja Rein Veskimäe (1997) 8 9
Kuna minu liivakell on väike, saab sellega mõõta ainult ühe minuti (täpselt minut??), ja siis peab liivakella jälle pöörama. Miks sa tegid nii väikese kella?? Reaalses elus sellist kella on rake kasutada. Siin võiks olla sinu liivakella skeem/joonis, mille järgi sa tegid oma kella. 8 Kasutatud allikad: V. Lään (2008). Kõik need aforismid. Greif OÜ. Tartu H . Eelsalu(1985). Ajastult ajastule. Valgus. Tallinn A. Ganeri. Küünlast kvartskellani. Vaba maa AS. Tallinn J. Randles(2006). Ajabarjääri ületamine. http://et.wikipedia.org/wiki/Kell Tahaksin teada, mida sa konkreetselt igast allikast võtsid! 9
vesinikku. Ekvaatoril muutub temperatuur vahemikus 73 kuni +16C. Poolustel võib see langeda kuni -133C-ni. Raskusjõud on seal 2,7 korda väiksem kui Maal. Marsi kaaslased on Phobos , keskmise läbimõõduga 22 km ja Deimos keskmise diameetriga vaid 13 km. Kasutatud kirjandus: Marss. Planeet, kus on elu? Ü.-I. Veltmann, "Valgus", Tallinn 1968 Eesti Entsüklopeedia 6. köide "Valgus" Tallinn 1992 Astronoomialeksikon, Heino Eelsalu, Eesti Entsüklopeediakirj. 1996 Universum, koostanud-toimetanud Rein Veskimäe, Tallinn 1998
leidub ka veeauru hapnikku ja vesinikku. Ekvaatoril muutub temperatuur vahemikus –73 kuni +16ŗC. Poolustel võib see langeda kuni -133ŗC-ni. Raskusjõud on seal 2,7 korda väiksem kui Maal. Marsi kaaslased on Phobos , keskmise läbimõõduga 22 km ja Deimos keskmise diameetriga vaid 13 km. Kasutatud kirjandus: Marss. Planeet, kus on elu? Ü.-I. Veltmann, "Valgus", Tallinn 1968 Eesti Entsüklopeedia 6. köide "Valgus" Tallinn 1992 Astronoomialeksikon, Heino Eelsalu, Eesti Entsüklopeediakirj. 1996 Universum, koostanud-toimetanud Rein Veskimäe, Tallinn 1998.
Nii sellele kui ka kõigile teistele väidetele on oletatavate elujälgede leidjad kõvasti vastu vaielnud. Poleemikat jälgides on selge, et lõplikku otsust on selles küsimuses ikka veel vara teha. Võib vaid nentida, et esialgne optimism on taandunud. Kasutatud kirjandus : Marss. Planeet, kus on elu? Ü.I. Veltmann, "Valgus", Tallinn 1968 Eesti Entsüklopeedia 6. köide "Valgus" Tallinn 1992 Astronoomialeksikon, Heino Eelsalu, Eesti Entsüklopeediakirj. 1996 Universum, koostanudtoimetanud Rein Veskimäe, Tallinn 1998 http://www.aai.ee/planets/nineplanets/mars.html http://www.solarviews.com/eng/mars.htm http://www.obs.ee/astro/pathfinder/ http://www.obs.ee/astro/surveyor/ http://www.epl.ee/?artikkel=351509 http://et.wikipedia.org/wiki/Marss_(planeet) http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$5205 http://en.wikipedia.org/wiki/Mars http://mars.jpl.nasa.gov/
Niiviisi saadakse Jupiteri keskmiseks tiheduseks 1,34 vee tihedust (Maa vastav näit on 5,52). Raskusjõud on Jupiteril 2,8 korda suurem kui Maal. Kui astronaudid kunagi külastaksid Jupiteri, siis nad peavad arvestama, et Maalt äralennuks vajalik kiirus (paokiirus) on 11,2 km/s, aga Jupiterilt lahkumiseks on vaja kiirust 61 km/s. 12 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eelsalu, H. Astronoomialeksikon. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996. 2. Eesti Entsüklopeedia. 6. köide. Tallinn, Valgus, 1992. 3. Veltmann, Ü. Marss. Planeet, kus on elu? Tallinn, Valgus,1968. 4. Veskimäe, R. Universum. Tallinn, Loodusajakirjad, 1998. 13
Pluuto koostis on teadmata, aga nähtavasti koosneb planeet 70% kivimite ja 30% jää segust. 1987. aastal tehti kindlaks, et Pluuto ei ole "Päiksesüsteemi lõpus" üksi, nimelt on tal kaaslane Charon. Charoni tiirlemisperiood on kuus päeva ja üheksa tundi. Charoni keskmine kaugus planeedist on 19 700 kilomeetrit. Pluutot tahetakse klassifitseerida mitmesuguselt nii planeeti kui ka tähte. Ajalooliselt on Pluuto siiski planeet. Kasutatud kirjandus H. Eelsalu "Astronoomialeksikon" Õpilase teadusentsüklopeedia
Foto 18. Atmosfääriseire töörühm tänapäeval. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?teadustartuobservatooriumis.htm 2.3. Teadlased algusaastatel ja praegu Algusaastatel töötas Tõravere Observatooriumis väga palju teadlasi, kellest on alles jäänud vähesed. Tuntumatest teadlastest on olnud Roopi Hallimäe, Taavet Rootsmäe, Vladimir Riives, Ernst Öpik, Grigori Kuzmin, Aksel Kipper, Gustav Naan, Heino Eelsalu, Lauri Luud, Charles Villmann, Pavel Parenago, Jevgeni Haradze ja Jakov Zeldovits. Akadeemik Jaan Einasto kirjutab: ,,Grigori Kuzminiga sain tuttavaks pisut hiljem, üliõpilasena. Ta kujunes minu peamiseks õpetajaks. Ma ei mäleta oma esimest kohtumist temaga, küllap see oli Tähetornis. Igatahes 2 juba teisel kursusel oli ta mu peamine vestluskaaslane Tähetornis, mis kujunes juba ülikooliaastail mu teiseks koduks
olukorda. "Viimastel aastatel on mõned geofüüsikud jõudnud otsustusele, et kõrgendatud päikeseaktiivsus soodustab tsüklonite süvenemist. Kuna tsüklonid ja antitsüklonid esinevad enamasti paariti(rõhu alanemisega kuskil peab ju naabruses kaasnema ka ülerõhu teke), siis on päikese aktiviseerumisel oodata kõikjal suuremmaid rõhukontraste. Meteoroloogid on igatahes märganud seda,et madala päikeseaktiivsuse aastatel taandub tormide vöö atlandil kõrgematele laiuskraadidele."(Eelsalu,1990) Kui see avastus kehtib ka lõunapoolkeral, siis järelikult väheneb madala päikeseaktiivsusega aastatel talvise polaartsükloni ulatus Antarktika kohal. Seega väheneb ka kevadise osooniaugu pindala. 3.4 Osoonikihi tulevik Paljud teadlased tegelevad osoonikihi tuleviku olukorra modelleerimisega. Nad üritavad selgitada millises ulatuses tuleb õhku saastavate ühendite hulka piirata. Erinevate matemaatiliste meetodite abil prognoositakse osoonikihi tulevasi arengustsenaariume
annaabi.ee 
