Väravavaht on kohustatud kandma hokikiivri külge kinnitatud näomaski. Täisnäomask on selline, et sealt ei mahu läbi ei litter ega hokikepi laba. Väravavahi säärekaitsmed ei tohi olla laiemad kui 30,5 cm. 1.3 Võistlusmäärused Meeskondade võistlus Vancouveri olümpiamängudel kasutati meeste jäähokis senisest erinevat võistlusformaati. Eelringis jagati 12 meeskonda kõigepealt kolme alagruppi, kus mängiti kokku 18 mängu. Eelringi järel reastati meeskonnad nn „D“ ränkinguga, mida kasutati kvalifikatsiooniringi paaride loosimisel. Parim meeskond sai asetuse 1D ja nõrgim 12D. Meeskonnad 1D-4D (iga alagrupi võitja ja parim teise koha omanik) said otse veerandfinaali. 4 Ülejäänud kaheksa meeskonda (5D-12D) selgitasid kvalifikatsiooni play-off-süsteemis neli paremat, kes pääsesid samuti veerandfinaali
turniire. Pilt 1: Sepa staadion Tartus Foto autor: TP Videography (16) 8 3.4 Eesti jalgpallikoondis Eesti jalgpallikoondis asub FIFA edetabelis 97. kohal. Eesti koondis mängis oma esimese mängu Helsingis, 17. oktoober 1920, kus võeti vastu 6:0 kaotus meie põhjanaabrilt Soomelt. Aastatel 1918-1940 mängis Eesti koondis iseseisvalt jalgpalli ja jõuti ka Pariisi olümpiamängude eelringi, kus võeti vastu 1:0 kaotus USA koondiselt ja olümpiamängudele ei jõutud. Aastatel 1940-1991 mängis Eesti koondis Nõukogude liidu osana. Eesti pole kordagi pääsenud ei maailmameistrivõistluste ega Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile, kuid jõudis 2012. aasta EM-i otsustavasse valikringi, kus tuli tunnistada Iirimaa kahe mängu kokkuvõttelist 5:1 paremust. Koondisel on olnud 16 peatreenerit (9). Ferenc Kónya 1923–1924 Ferenc Nagy 6/1925–7/1925
alates, kui ühekordsete turniiride asemel tulid pikemat hooaega läbivad kaheringilised turniirid, mis kestsid algul jaanuarist aprillini ja 1967/68 hooajast alates alustati meistrivõistluste mänge juba sügisel ja lõppesid kevadel. Erandlikud olid siin vahel veel aastad 1975 1977 ühekordse turniiriga. 1964. aastast alates viidi sisse mänguprotokolli kõrvale mängu tehniliste näitajate protokolli pidamine. 1981. aastast tuli sisse selline muutus: turniiri lõppjärgus jaotati eelringi tulemuste põhjal võistkonnad kahte finaalgruppi 1. 4. kohani ja 5. kuni edasistele kohtadele. 1984. aastast alates viidi esikolmiku selgitamiseks sisse kohamängud, kus kohtusid finaalturniiril 1. ja 2. kohale tulnud kuldmedalimängus ja 3. ja 4. kohale tulnud pronksmedalimängus. See oli praeguse play-off süsteemi eelkäija. Praegusele play-off süsteemile mindi lõplikult üle 1991. aastast alates. Meistrivõistluste I ja II grupp (ehk ka A- ja B-grupp) muudeti ära 1966. a
annaabi.ee 
