c)vaba vahetust, tööjaotust ja raha. 62. Institutsionaalse ökonoomika järgi on majandussüsteem a) mitmesuguste organisatsioonide ja mängureeglite keeruline ja pidevalt muutuv kogum; b) mitmesuguste püüdluste, toimingute ja abinõude keeruline ja pidevalt muutuv kogum; c)mitmesuguste abinõude ja meetodite keeruline ja pidevalt muutuv süsteem. 63. Majanduskorra alusfunktsioonid on a)strateegilise juhtimise funktsioon, taktikalise juhtimise funktsioon, järeheguleerimise funktsioon; b) eelreguleerimise funktsioon; ühiskondlike otsustussüsteenüde funktsioon, avaliku arvamuse funktsioon; c) informatsioonifunktsioon, koordinatsioonifunktsioon, motivatsioonifunktsioon. 64. (Majanduskorra) koordineerimine tähendab a) tootja ja tarbija omavahelist informatsioonivahetust, mille alusel kujuneb nõudmine ning pakkumine; b) nõudlus- ja pakkumisülejäägi vältimiseks või vähemalt nende minimiseerimiseks mitmekesist kooskõlastamist;
c) õigeusklikke. 58. Maailmapanga poolt käsutatav jätkusuutlik säästmismäär (genuine saving) arvestab heaolu muutumise ja arengupotentsiaali hindamisel a)sisemajanduse koguprodukti absoluutsuurust ja selle dünaamikat; b)toodetud kapitali, looduskapitali ja inimkapitali; c)sisemajanduse koguprodukti inimese kohta ja selle dünaamikat. 63. Majanduskorra alusfunktsioonid on a) strateegilise juhtimise funktsioon, taktikalise juhtimise funktsioon, järeheguleerimise funktsioon; b)eelreguleerimise funktsioon; ühiskondlike otsustussüsteenüde funktsioon, avaliku arvamuse funktsioon; c) informatsioonifunktsioon, koordinatsioonifunktsioon, motivatsioonifunktsioon. 64.(Majanduskorra) koordineerimine tähendab a) tootja ja tarbija omavahelist informatsioonivahetust, mille alusel kujuneb nõudmine ning pakkumine; b)nõudlus- ja pakkumisülejäägi vältimiseks või vähemalt nende minimiseerimiseks mitmekesist kooskõlastamist;
teised sellise ajalooga maad mõnes mõttes suhteliselt alaarenenud keskvõimuga riigid. Samuti on ilmne, et 44 revolutsioonid, sõjad ja positsioon, mille riigid on saavutanud rahvusvahelises sõjalises, diplo- maatilises ja majandussüsteemis, on avaldanud sügavat mõju sellele, kuidas riigi struktuurid arenevad. Käesoleva teema lõpetuseks on otstarbekas lühidalt peatuda ka eel- ja järelreguleerimise problemaatikal. Asja sisu oleks otstarbekas selgitada eelreguleerimise ja järelreguleerimise olemusega mitte majanduses, vaid hoopis mõnes teises valdkonnas: 1) spordis reeglite sätestamine ja kohtunike sekkumine; 2) meditsiinis profülaktika ja ravi; 3) õiguses preventiivne mõjutamine ja karistamine. Eel- ja järelreguleerimise vahekord majanduses võib suuresti variee- ruda. Kui suunav eelreguleerimine (seaduste ja regulatsioonide kehtestamine) on teatud mõttes
annaabi.ee 
