· transpiratsioon- vee auramine taimkattelt. · hingamine-hingamise käigus kasutatakse varem sünteesitud glükoosi, mis lagundatakse hapniku toimel veeks ja süsihappegaasiks. Hingamise käigus vabaneb energia. · fotosüntees-looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosünteesiks on vaja vett, süsihappegaasi, mineraalaineid ja valgust. PUHKEFAASID · eelpuhkus-kasvu ja arengu lõppemine, varuainete talletamine,puitumine ja korgistumine. Eelpuhkuse ajal võivad puittaimede pungad puhkeda. · sügavpuhkus sundpuhkus- FENOFAASID · vegetatiivsed ja generatiivsed fenofaasid- vegetatiivsed fenofaasid on seotud taimede toitumise ja kasvamisega(pungade puhkemine,võrsete kasvamine, võrsete valmimine- puitumine)generatiivsed fenofaasid on seotud generatiivsete organite (õis, vili)tekke ja arenguga. Toimub kas
2 determinatsioon. 8. Idanemine. Idanemispuhkus ja selle põhjused. Idanemise tingimused. Idanemine idu tungimine läbi seemnekesta. Idanemispuhkus kui taim on võimeline kohe peale emataimest vabanemist idanema, kuid ta ei tee seda. Idanemispuhkuse põhjused: 1 idu on ebapiisavalt arenenud 2 kestade läbimatus veele ja gaasile 3 inhibiitorite sisaldus 4 läbikuivamise puudumine (nt teravili vajab läbikuivamist) Puhkuse liigid: Füsioloogiline: eelpuhkus (pungad võviad veel puhkeda), sügavpuhkus (pungad ei puhke), järelpuhkus (pungad võivad puhkeda) Sundpuhkus. Idanemise tingimused: vesi, hapnik, soojus, valgus (on valgusidanejad ja pimedusidanejad) 9. Taime puhkus. Heitlehiste puude puhkuse staadiumid ja nendega seostuvad eluprotsessid. 1 idanemispuhkus 2 puhkus ebasoodsa perioodi üleelamiseks: 1 - füsioloogiline (eelpuhkus = kui pungad puhkevad kuni augusti keskpaigani), süvapuhkus = lehed langevad enne
2. Taimede puhkus (dormantsus) a. Kasvu- ja puhkeperioodi mõiste Kasvu- e. vegetatsiooniperiood – temp. üle 5 ºC taim füsioloogiliselt aktiivne. Suve esimesel poolel on kõikide taimede kasv intensiivne, kuid suve teisel poolel see aeglustub. Puhkeperiood - elutegevus aeglustunud, muutub taime keemiline koostis. b. Füsioloogiline puhkus taimedel ja selle reguleerimine Füsioloogiline puhkus - karastumine eelpuhkus (juulist septembri alguseni) algab taimedes kasvu aeglustumine, varuainete talletumine, faasi lõpus puittaimede puitumine ning korgistumine. Taimes suureneb kasvu pärssivate hormoonide (etüleen, abtsiishape) sisaldus. Eelpuhkefaasiks saab taim „märguande” valgustingimuste muutusest (päevapikkus hakkab lühenema, alates suvisest pööripäevast) sügavpuhkus (sept. – nov
maaalune osa. Sügavpuhkefaas esineb peamiselt lehtede langemise ajal (tihti varemgi), kestab see 30...60 päeva, temperatuuril 0...10ºC. Põhjapoolsetel aladel kasvavatel taimedel on see faas pikem, kui lõunapoolsetel taimedel. Juurestik läheb sügavpuhkusesse hiljem ja väljub sellest varem. Kambiumi kude siseneb sügavpuhefaasi aga kõige hiljem. Puhkuse liigid puittaimede pungade näitel: füsioloogiline (bioloogiline, orgaaniline) puhkus o eelpuhkus (pungad võivad veel puhkeda) o sügavpuhkus (pungad ei puhke) o järelpuhkus(pungad võivad puhkeda) sundpuhkus 9. Taime puhkus. Puude puhkuse staadiumid ja nendega seostuvad eluprotsessid. Puhkuse liigid puittaimede pungade näitel: füsioloogiline (bioloogiline, orgaaniline) puhkus o eelpuhkus (pungad võivad veel puhkeda) o sügavpuhkus (pungad ei puhke) o järelpuhkus(pungad võivad puhkeda) sundpuhkus 10. Vananemine
annaabi.ee 
