Keskkonnamõjude hindamine. 4. Rail Balticu trassi valmimine 1. Esimesed tööd on juba alanud – lennujaama ja Ülemiste vaheline trammiliin on projekti osa. 2. Eelprojekti valmimine 2018. aastal. 3. Põhitrassi tööde algus aastal 2019. 4. Planeeritav lõpp aastal 2025. Kokkuvõte: 1. Rail Balticu projekti maksumus pole veel kindel – kui kallinevad näiteks ehitusmaterjalid või tööjõud, siis muutub ka projekt kallimaks. 2. Tasuvusanalüüsi ja eelprojektide valimimine, tööde alustamine. Annotatsioon Töö eesmärk on informeerida inimesi Rail Balticu hetkeseisust ja tulevikust. Olulisemad käsitletud probleemid on Rail Balticu projekti maksumus ja teostus. Olulisemad tulemused ja järeldused: koostamisel on trassi ja sellega seotud rajatiste eelprojekt, tööde teostamise tähtaegade kinnitamine ning projekti lõplik maksumus.
Projekti teostamiseks on vajalik ühisettevõtte loomine ning rahastuse saamine Euroopa Liidult. Rail Balticu projekti juhivad laiapõhjaline juhtkomitee ning töögrupp, kuhu kuuluvad Pärnu, Rapla, Harju maakondade maavanemad ning maavalitsuste esindajad, samuti Eesti Raudtee, Keskkonnaministeeriumi, Maa-ameti, Tehniline Järelevalveameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Lähiaastatel on oodata vajalike planeeringute ning eelprojektide valmimine, mis määravad ära, kus hakkab uus raudtee asetsema. Hetkel on eeldatav aeg projekti elluviimiseks planeeritud aastatel 2018/19, juhul kui on olemas Euroopla Liidu poolt vajaminev raha. Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut ühendav 1435 millimeetrise rööpme laiusega moodne ja kiire elektrifitseeritud raudteeühendus, mis kulgeb Tallinnast Riia kaudu Leedu-Poola piirini. Poolas on Euroopa raudteevõrgustik juba vastas ning sealseid ühendusi arendatakse samuti pidevalt edasi
Paearhitektuuri suurim monument, praeguse Viru hotelli kohale kunagi plaanitud 12-korruseline raekoda (1934) jäi ehitamata. Projekt oli funktsionalismi lakoonilisuses nii moodne, et ehmatas linnaisad selle elluviimise asemel hoopis raekoja 9 eelprojektide võistlust korraldama. Kui 1930. aastate II poolel hakati arhitektide ette üha tungivamalt seadma rahvuslikkuse nõuet, hakkasid mitmed fassaadidele kleepima rahvuslikku ornamenti. Johanson tabas kohalikku looduslikku materjali oma aja edumeelsema vormikeelega ühendades rahvuslikku tundelaadi märksa sügavamalt. Tõnismägi 14! Üle Eesti 1930. aastate jooksul ehitatud, suuremate või väiksemate mööndustega funktsionalistlikud ehitised ei olnud kahtlemata valmimisjärgselt
annaabi.ee 
