MILLINE ON RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ROLL JA MIDA PEAKS IGA INIMENE TEADMA RAHVUSVAHELISEST ÕIGUSEST? Globaliseerumine ning tihenenud riikidevahelised suhted on tekitanud vajaduse normide järele, mis seda suhtlust reguleeriks, ning ka mehhanismide järele, mis kinnipidamist järgiksid. Viimase aja maailmas toimunud sündmuste põhjal võib öelda, et just rahvusvaheline õigus on õigusharu, mis täidab eelpoolmainitu rolli meie rahvusvahelisel areenil. Iga inimene peaks olema kursis rahvusvahelise õiguse olemusega ning üldiste põhimõtete ja peamiste valdkondadega. Inimõiguste üleüldine kehtimine on just rahvusvahelise õigusega tagatud ning hõlmavad ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi ja kaitstakse riigisiseselt näiteks põhiseaduse abil. Lisaks ei piirdu rahvusvahelise õiguse mõistmine ainult riigi tegevusega, ka indiviidid vastutavad rahvusvahelise õiguse ees
Esimese lennu üle Atlandi sooritas Charles Lindebergh 1927. aastal. 1930.aastatel leiutati reaktiivmootori üldine kasutuselevõtt 1960.aastail muutis lennuliiklus tunduvalt kiiremaks ja tulusamaks nii reisijate kui ka kauba veo kohapealt. 21.sajandi alguseks oli maailma taevas lennukeid täis. Ainuüksi Euroopa lennuliine kasutas 2013.aastal 750 miljonit reisijat. Inimene on võimeline lendama Kuule, tõenäoliselt ka Marsile. Tegemist on imekspandava arenguhüppega. Kogu eelpoolmainitu tagajärjed on vastuolulised. Kaupade odavam ja kiirem liikumine on alandanud hindu, kuid põhjustanud ka pankrotte. Paljude tradisiooniliste elualade kiratsemine Euroopas tuleb odava, peamiselt Hiina päritoluga kaupade pealetungist, mis ilma suhteliselt odava transpordita poleks mõeldav. Elatustase ja elukvaliteet on tõusnud, reisimine on muutunud massiliseks, tekkinud on võimalus töötada võõrsil, säilitades kodu ja sidemed
tähelepanu ei pööra. Mis on instinktipõhisus, emotsionaalsus ja mõistus? "Sageli surume mõistuse sekkudes tunded alla, mistõttu suurenevad sisemised vastuolud ja põhjustavad agressiooni pöördumise sissepoole. Instinktide, emotsioonide ja mõistuse vaheline võitlus avaldub kangestumisena. Inhibitatsiooni eesmärk on avada kahekõne mõistuse ja tunnete vahel, et meie valikud võiksid olla tervikliku isiksuse väljendus" (Macdonald, Ness 2001, lk 24-25). Kui võtta aluseks, et eelpoolmainitu kehtib ka elukutseliste tantsijate igapäeva, siis saab siit tuletada rea põhjuseid, kuidas tantsija sise- ja välismaailm omavahel ühenduvad. Kuid kas on tantsijal, kelle töövahendiks on keha, alati võimalik valida paremate ja halvemate valikute vahel? Sageli on majanduslikust olukorrast tingituna võimatu jääda tervise huvides mitmeks kuuks eemale. Vaadeldes igapäevast kehakasutust vigastuse puhul võib tõdeda paradoksi: "Et
Samuti on vaja tugiisikuid, kes vabaduses aitaksid." Pärast arutelu jõuti järeldusele, et kinnipeetavad ei osale tegevustes osalt seepärast, et need ei paku huvi ega ole neist kinnipeetavaile ka pikaajalist kasu. Vaja on motivatsiooni ja huvitavaid, sihipäraseid tegevusi, millest oleks kasu ka pikemas perspektiivis; tegevusi, mis aitaksid vabaduses paremini hakkama saada. Fookusgruppides rõhutasid eriti kinnipeetavad vajadust eelpoolmainitu järele ja osutasid, et paljud kinnipeetavad ei saanud vabanedes isegi panga külastamisega hakkama, rääkimata ilma korraliku elukutseta töö leidmisest. Seetõttu on vaja pikaajalisi tegevusi, millest oleks kinnipeetavaile kasu ka väljaspool vanglat, nii et kahaneks võimalus sinna tagasi sattuda või jälle keelatud aineid kasutama hakata. Kokkuvõte Enamik vastanuist mainis, et uimastitarbijad käivad tugigruppides ja loengutel, osalevad rehabilitatsiooniprogrammides ja käivad koolis
annaabi.ee 
