aastaid kauem kui Eesti. 1) kõrge elatustase keskmise eestlase elustandart on suhteliselt igal inimesel on :kindel elukoht auto,arvuti, telefonid jne..-päris hea võrreldes näiteks arengu maadega Keskmise taanlase elatustaset iseloomustavad samad heaolumärgid:elukoht, auto, arvutid, telefonid jne... Heaolu erinevat taset nätavad kõrge migratsioon, mis on ka tahes- tahtmata ebameeldiv .Kindlad sotsiaalsed garantiid töötuse ja eelpensioni puhul-see on ka suur faktor miks just skandinaavia riikidesse on suur sisseränne, Eestisse aga mitte. 2) Sotsiaaltoetused: Eestis on suhteliselt suured toetused võrreldes Ida- Euroopa riikidega-kindlad pensionid, peretoetused, tasuta koolitoit põhikoolis jpm. miinuseks pensioniea tõus ning kohustuslik II pensioinsammas. Tasuta arstiabi on küll kõigile kättesaadav, kuid järjekorrad pikad. Tasuta arstikohtade asendusel on tekkinud palju eraettevõtteid mis tegelvad
eestlane endale 1/3 suuruse lisapensioni. 2) kõrge elatustase - keskmise eestlase elustandart on hea: auto,arvuti, telefonid-päris hea võrreldes võrreldes Aafrika riikidega . Eesti elustandardi nõrkust nätab see, et siia ei soovi tulla migrandid. - keskmise soomlase elatustaset iseloomustavad samad välised heaolumärgid: auto, arvutid, telefonid. Heaolu erinevat taset nätavad kõrge migratsioon ning kindlad sotsiaalsed garantiid töötuse ja eelpensioni puhul. Inimeste toimetulek tööd mittetehes on kadestusväärne. Elatustaseme eest võitlevad pidevalt ka väga tugevad ametiühingud, üldjuhul tehakse tööandjatega 3.aastased lepingud, mis määravad töötajate palga- ja mud töötingimused. 3) pool avaliku sektori kulutustest sotsiaalsfäärile - Eesti ei täida selle kriteeriumiga heaoluriigi tingimusi, suudame suunata sotsiaalsfäärile umbes 1/3 kriteeriumist. Siin väljendub meie hetke
· Avalik haldus - + 7,9% VÄHENEMINE 5 AASTAGA - 15,7% Töötuse vähenemise põhjused 2005-2007 (oli tööjõupuudus!) · Majanduse kiire kasv (SKP kasv 2001 7,7%; 2002 8%; 2003 7,1%; 2004 8,1%; 2005 10,5%; 2006 11,4%) · Uute töökohtade tekkimine · Eesti tööjõu siirdumine välismaale tööle · Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendite kasutamine (alates 2004) töötute tööalaseks aktiviseerimiseks · Eelpensioni võimalused Mitte-eestlaste töötuse põhjused · Eesti keele oskuse puudumine · Tööturunõudmistele vastava eriala puudumine · Kogukondlik isoleeritus Ida-Virumaal, elatakse ja töötatakse venekeelses keskkonnas, sõbrad ja tuttavad on mitte- eestlased · Puuduvad tutvused · Eestikeelsed tööandjad ei soovi venekeelseid töötajaid tööle võtta · Eesti riigi integratsiooniprogramm ei ole olnud piisavalt tulemuslik Tööturuametis registreeritud töötud