neeldumisspektri järgi. Neeldumisspekter on absorptsiooni ehk optilise tiheduse sõltuvus uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest. Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel määrata kindlaks uuritavas lahuses sisalduv põhiline karotenoid ning selle sisalduse määramine taimses materjalis. Töö käik Proovi eelpeenestamine: · Proovi eelpeenestamise viisin läbi noa ja riivi abil. Minu prooviks oli toores porgand. Lõikasin sellest pisikese tükikese ja riivisin piisava koguse porgandit katse taimseks materjaliks. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist: · Eelpeenestatud taimse materjali kaalusin tehnilistel kaaludel. Kaalusin 0,73 g riivitud porgandit analüütilistel kaaludel. · Viisin väljakaalutud proovi kaaluklaasist ilma kadudeta uhmrisse.
eemaldamine lihalõikuse käigus 2. SORTEERIMINE Liha sorteeritakse enamasti rasv- ja sidekoesisalduse alusel. Enamasti võetakse siin aluseks liha edasine kasutusala. Kvaliteetsem ja lihaskoerikkam liha kasutatakse sinkide, suitsulihatoodete ja lihapooltoodete toorainena, vähemväärtuslikum ja sidekoerikkam liha vorstide valmistamiseks. 3. HUNTIMINE (liha ettevalmistamine) Hunt on lihtsamalt öeldses tööstuslik hakklihamasin. Selles toimub sorteeritud vorstiliha eelpeenestamine. Selles saavutatakse liha peenestusaste 2…3 mm (keeduvorstid) või 9…12 mm (suitsuvorstid, toorvorstid). Järgnevalt suunatakse eelpeenestatud liha juba vorstisegu valmistamisele. 4. VORSTISEGU VALMISTAMINE Vorstisegu valmistamine seisneb eelpeenestatud liha täiendavas peenestamises, vorstimassi lisatavate maitse- ja lisaainete ning lisandite segamises ja vajadusel ka peenpeenestamises (homogeense struktuuriga tooted- keeduvorstid, viinerid sardellid). Vorstisegu
Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Eelpeenestatud taimsest materjalist, nagu toored juur- ja köögiviljad, tsitrusviljad, männiokkad vm) kaalutakse tehnilistel kaaludel sobiva suurusega kaaluklaasis proov 0,5 2,0 g. Proovi suurus oleneb eelkõige objekti niiskusesisaldusest, samuti karotenoidide kontsentratsioonist selles, mistõttu sobiva suuruse soovitab praktikumi juhendaja. Proovi eelpeenestamine viiakse läbi kas noa või riivi abil. Järgneb lõplik peenestamine uhmris. Selleks viiakse väljakaalutud proov kaaluklaasist ilma kadudeta uhmrisse, lisatakse väike kogus pestud liiva kui abrasiivmaterjali ja hõõrutakse uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. Seejärel lisatakse sinnasamasse väikeste portsjonitena (NB! Ilma kaalumata) veevaba Na2SO4, et taimses materjalis sisalduvat vett siduda, jätkates samal ajal massi hõõrumist
annaabi.ee 
