kuulmispuudega lapsed peaaegu erine tunnist osavõtu poolest tavalastest tänu sellele, et õpetaja aitavad neid rohkem (näiteks, annavad neile personaalseid juhendeid, juhivad nende tähelepanu olulisele kasutavad näitematerjale, küsivad kuulmispuudega lapsi rohkem). Samuti tunnist osavõtt sõltub akadeemiliseste võimekusest ja sotsiaalsest kompetntsist algkoolis. 6. Miks on kuulmispuudega lastel raske lugema õppida? Esiteks, sellepärast, et neil ei ole eeloskusi, mis arenevad tänu kuulmismeelele, nt. alghäälikute ja riimi ära tundmine. Teiseks, sellepärast, et neil on väiksem sõnavara. Emotsionaalsete häiretega lapsed. Depressioon. 7. Millised on depressiooni iseloomulikud jooned? Meeleolu langemine ehk elurõõmu kadumine, huvideringi kitsenemine, aktiivsuse vähenemine, kalduvus kiiresti väsida 8. Mis on kõige hullem, milleni depressioon võib inimese viia? Enesetapp 9. Milliseid depressiooni põhjustavaid faktoreid on
kirjutamist ning vigade leidmist ja parandamist (korrektuurülesandeid). Kõige paremaks võtteks peetakse etteütlust. Etteütluseid on aga mitut liiki: harjutav, kontrolliv, grammatilise ülesandega, loominguline etteütlus. Lapse kirjutamisoskusest ülevaate saamiseks kasutatakse diagnoosetteütlust, mis on tavalisest natuke pikem ja sisaldab kindlaid ortogramme. Selle funktsiooniks on välja selgitada teemakohaseid eeloskusi, enne teema käsitlemist ja nn düsgraafiliste vigade välja selgitamine. Diagnoosetteütlused annavad hea ülevaate sellest, kas lapsel ilmnevad kirjutamisraskused. Siiski ei pruugi need anda täpset pilti, vigade üldarv näitab ainult seda, et lapsel on raskused. Etteütlusest aga ei saa piisavat infot näiteks IÕK koostamiseks, just seda konkreetset last abistava materjali ja võtete leidmiseks Lugemisoskuse uurimine:
eeloskused ja need kujunevad väga raskesti. Hea on, kui probleemi märgatakse just eeloskuste tasandil ja 18 Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) hakatakse õigeaegselt neid eeloskusi kujundama. On suur tõenäosus et lapsed saavad koolis paremini hakkama. Päris sageli seda siiski sel hetkel ei avastata, kui ei tegelda selle lapsega piisavalt varasest etapist alates. Õpiraskused kui normaalne varieeruvus inimeste võimetes. Uuemad ideed (Gilger & Kaplan) õpiraskused kui normaalne varieeruvus inimeste võimetes: ebatüüpiline aju areng (atypical brain development) - ajus pole leitud kindlaid kahjustusmustreid
Järjest tpsemalt on vaja oma tegevust verbaliseerida. Liitsõna eelduseks saab olla mingi lausung. Postpositsioon sõnalõpp/+ sõnad peal, all jne. Seal-sigal. Vaja on hakata laused ühendama ja sisestama. Kasutama hakata vabu laiendeid. Tuleb omandada olulised muuteoperatsioonid. Eriti meil pole õigus alustada lauselaiendusest , vaid baaslause ühendamisest. Keeruliste lausete asendamine 2-3 lihtsamaga on hea (Y). Meil pedagoogidel on vaja eeloskusi kujundada, sest puudega lastel seda ise nagu ei teki või on see häiritud. Vigades on agrammatismid sobimatu sõnajärg, muutevorm. Sellel asjal on pm 2 põhjust. Laps ei kujuta vastavaid seoseid/nähtusi ette. Aga kui mul pole asjast kujutust, siis ... Grammatika eeldab oskust situt liigendada. Lapsed võivad orienteeruda tihti ainult ühele sõnale. Laps hakkab grammatilisi vahendeid kasutama siis kui tekib vajadus. Siis peab vastavad vahendid kuskilt saame
annaabi.ee 
