liialdatud. Kultuuri ja kunstide seos tekkis alles 19. sajandil, nagu kirjutab Ilmar Raag. Siis toimus esimene suurem üldistamine ja mõiste laienes, hõlmates peale harimise enda alla ka kõike muud, mida ,,inimene võib omandada ühiskonna liikmena". Sealt sai alguse ka arusaam, et kultuursed inimesed on head, mittekultuursed aga väljakannatamatud. Arvestades seda, et igaüks elab teatud kultuuris, on eelnimetatus vasturääkivus. ,,Inimesed käituvad harva vastupidiselt nende loomusele" väitis Ilmar Raag, kuid tegelikult on kultuurne inimene sama ettearvamatu kui metslane, sest näiteks sõltuvalt tujust võib talle ühel päeval klassikaline muusika meeldida, teisel aga mitte, hoolimata lapsepõlvest alanud lembusest klassikalise muusika vastu. Lihtsalt pole tahet selle kuulamiseks. Siinkohal kultuuri ja helikunsti vaheline seos on kui tühi hulk, kuna inimene ei hari ennast tegevusetusega.
töötanud) Kui töötulemuste järgi ei ole võimalik töötajaid eristada, siis pööratakse tähelepanu töötaja isikut iseloomustavatele asjaoludele, st võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse neid: Kes on saanud selle tööandja süül kutsehaigus evõi töövigastuse. Kes on kauem töötanud selle tööandja juures Kellel on ülalpeetavaid Kes täiendavad oma kutseoskusi ja teadmisi eriharidust andvates õppeasutustes Ühelgi eelnimetatus asjaolul ei ole suurem tähtsus kui teasel. Kui eeltoodud reeglite järgi on koondamisele kuuluvat isikut väljaselgitatud, siis peab tööandja uurima, kas tal on võimalik pakkud aneile mud tööd, mida nad on suutelised tegema. Töölepingu seaduse §92 keelab rased aja alla 3 aastast last kasvatava isiku koondamise. Neid isikuid ei sa ateiste töötajatega võrrelda, isegi mitte töö tulemuste poolest. Nimetatud isikute kaitseks on kehtestatud eritagatis. Kui aga laps saab 3 aastaseks,
tuntakse ajalooliselt õiguse retseptsiooni kui ülevõtmise protsessina. Kirjeldatud protsessi näiteks võib tuua feodaalühiskonna sisimas alanud kodanlike suhete arenguga kaasa tulnud Rooma õiguse taaskehtestamise ühiskonnas või kodanlikud revolutsioonid, pärast mida võeti Rooma õigus taaskord kodanlike koodeksite aluseks nagu Preisi üldine maaõigus, Prantsuse tsiviilkoodeks, Itaalia tsiviilkoodeks ja Balti eraõigus. Eelnimetatus avaldub autori hinnangul Rooma õiguse omaaegne praktiline tähtsus ning näitab märkimisväärset tulevikule orienteeritud ning ajast ees olevat mõtlemist. Käesoleva referaadi autor on käsitlenud antud töös eelkõige kirjeldatud Rooma õiguse ajaloo erinevaid periodiseeringuid läbi aja. Töö on sisuliselt jaotatud kolmeks suuremaks osaks. Esimene osa toob lugeja parema arusaamise eesmärgil välja Rooma õiguse peamised
annaabi.ee 
