Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"eelnimetatuga" - 3 õppematerjali

Kellele rajaksin ausamba -kirjand
3
doc

Kellele rajaksin ausamba?-kirjand

just sel raskel ajal? Mis saab nüüd Eestist? Nii palju asju jäi vastamata. Ei olnud meie rahval paremat juhti kui Lennart Meri, ega vist ei tulegi." Tema auks ei ole veel monumenti püstitatud, kuid plaanid selle suunas on alanud. Teine, kes ausammast väärib on Johann Voldemar Jannsen, kes eestlastele tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Jannsen on ajalukku läinud kõige eelnimetatuga. Tänu talle kasvas eestlase ühtekuuluvustunne, sest Pärnu Postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Jannsen asutas 1865. aastal Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, mis tegutseb siiani teater Vanemuine nime all. Tänase päevani jätkub ka laulupidude traditsioon ning ei ole kadunud ka tema loodud ajalehed. Kõige tähelepanuväärsem Jannseni tegevustes on tema ärgitamine eestlasi oma rahvust

Kirjandus → Kirjandus
123 allalaadimist
Eesti metsanduse arengukava aastani 2020
29
doc

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020

Metsandust käsitletakse kui taastuva ja keskkonnasõbraliku toorme allikat, millel on oluline roll Euroopa majandusarengus, tööhõives ja jõukuses, eriti maapiirkondades. Kinnitatakse, et metsad parandavad elukvaliteeti, olles meeldivaks elukeskkonnaks, pakkudes võimalusi puhkamiseks ja ennetavaks tervishoiuks, säilitades ja parandades keskkonnaga seotud hüvesid ja ökoloogilisi väärtusi. Metsadel on oma roll ka kultuuripärandi säilitamisel. Kooskõlas eelnimetatuga on tegevuskaval neli peamist eesmärki: · pikaajalise konkurentsivõime tagamine · keskkonna parandamine ja kaitse · elukvaliteedi parandamine · kooskõlastamise ja teabevahetuse soodustamine Eesti metsanduse arengukava meetmeile on lähenetud sarnaselt EL metsanduse tegevuskava meetmetele. Eesti metsanduse arengukava põhieesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine.

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
69 allalaadimist
Füsioloogia
33
doc

Füsioloogia

MARCELLO MALPIGHI (1628 ­ 1694) Itaaliast. Edendas mikroskoopilist anatoomiat. Avastas kapillaarid, 1660 tuvastas need kopsudes. Pani punkti Harvey vereringe põhimõttele. 1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres. RENE DESCARTES (1569 ­ 1660) ­ prantslane. Uuris reflektoorset olemust. TÜ omaaegsete füsioloogide panus F arenemisesse. *H.A.A. SCHMIDT (1831 ­ 1894) ­ formuleeris teooria verehüübimise kohta. *F.H. BIDDER (1810 ­ 1894) - kirjutas koos eelnimetatuga 1852 "Seedemahlad ja ainevahetus". Tegi kindlaks, et inimese maomahl sisaldab soolhapet. II AINEVAHETUSE FüSIOLOOGIA · Ainevahetuse olemus ja üldine regulatsioon. Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus. AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid

Meditsiin → Anatoomia
131 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun