Repriisis põõrdutakse alghelistikku kuid ei korrata ekspositsiooni. Fuuga võib esineda üksikteosena ja ka mõne vokaalse ja instrumentaalse suurteose osa vormina. Fuugataolist episoodi, kus hääled sama teemaga üksteise järel sisse asutavd, võib kohata ka mittepolüfoonilises teoses. Too lõik piirdub fuuga ekspositsiooniga, mis on fugaato. Kirjutati palju 17-18 sajand. J. S. Bach, R. Tobias, P.Süda, C.Kreek Prelüüd Esineb Bachi loomingus, eelnedes klavessiini- ja orelifuugadele. Need juhatavad siise teose meeleolu ning annavad võimaluse vabamalt musitseerida. On lihtsakoelisema ehitusega võrreldes fuugaga. Eelmäng. Süit On mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest palades. Neid on loodud nii solistile, ansamblile, orkestrile või koorile. Süidi ajalugu algas üheks teoseks ühendatus erinevatest tantsudest19 sajandist saati pole tantsumuusikat loodud ainult tantsimiseks
tingimatuid reflekse, seda keerukam on nende funktsionaalne süsteem ja seda mitmekesisemad on vastused (Kivistik 1997 : 33). 3.2 Tingitud refleksid Tingitud refleksid kujunevad individuaalse elu jooksul ajutiste närviseoste alusel, mis luuakse närvisüsteemi kõige tundlikumais osades (Kivistik 1997 : 38). Tingitud refleksi bioloogiline mõte seisneb selles, et mitmesugused välisärritajad, mis iseenesest ei ole isendile, kui organismile olulised, kuid eelnedes isendi kogemuses tema eluliste vajadustega seotud 7 mõjuritele (Bachmann, Maruste 2001 : 48). Tingitud reflekside kujunemist võime selgitada I. Pavlovi tuntud katse põhjal. Kui koerale anti korduvalt üheaegselt 2 ärritajat kellahelin ja toit -, siis teatava arvu kordamiste järel sai koer aru, et kellahelin on toidu signaaliks (Kivistik 1997 : 38). Tingitud refleksi kujunemiseks on vaja, et indiferentne ärritaja langeks korduvalt
Tr komplektsidest moodustuvad instinktid. Tingitud refleksid kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele. Pärilikest refleksidest ja instinktidest erinevalt on tingitud refleksid vähempüsivad, muutlikumad, paindlikumad või ajutised. Nad on muutlikud käitumisvormid, püsides seni, kuni kestab neid tekitanud tegurite mõju. Tingitud refleksi bioloogiline mõte- mitmesuguste välisärritajate, mis ei ole isendile olulised, kuid eelnedes isendi kogemuses tema eluliste vajadustega seotud mõjuritele või esinedes nendega üheaegselt, muutuvad isendile signaalideks, millele vastavalt isend seab oma käitumise. Algselt mittesignaalne ärritaja, objekt või olukord muutub signaalseks, seostudes tingimatuga ja omandades võime ennustada selle ilmumist ning modelleerides maailmanähtuste omavahelisi seoseid. Tingitud reflekside kujundamine on lihtsaim õppimise ja õpetamise vorm. Refleksi tekkimise
annaabi.ee 
