Inglise filosoof ja sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) tõi evolutsiooniidee psühholoogiasse sisse juba enne, kui Darwin oma teooria sõnastas. Spencer oli esimene autor, kes hakkas sihikindlalt koguma andmeid pärismaalaste mõtlemise kohta ,et neid teaduslikult üldistada. Teadmisi ja mõisteid saab inimene omandada vaid isiklikku, vahetut meelelist kogemust üldistades. Prantsuse filosoof, etnoloog ja sotsioloog Lucien Levi-Bruhl (1857-1939) - hüpotees eelloogilisest mõtlemisest. Temalt pärineb mõte kvalitatiivselt erinevate mõtlemistüüpide olemasolust inimmõtlemise raames. Lev Võgotski (1896-1934) poolt rajatud kultuurilis-ajaloolise psühholoogia põhiidee seisneb selles, et nn. kõrgemaid psüühilisi funktsioone saab seletada üksnes kultuurist lähtudes. Kool annab teaduslikud mõisted (laps omandab neid teiste sõnade kaudu). Need sõnad on algusest peale omavahel süsteeemis ning see tekitab mõtlemise jaoks uusi võimalusi (Tulviste1984)
kõrvutada, kuigi pole võrreldavad ühest küljest, aga mentaalsete operatsioonide poolest on... Neoliitiline paradoks. Neoliitikumis hakkab inimene valdama tsiv suuri kunste (põllupidamine, pottsepatöö...) tänapäeval ei pea keegi nende avastamist mingisuguseks juhuseks. Järeldab, et neoliitline inimene on tegelikult pika teadusliku traditsiooni pärija. Teaduslik lähenemine ümbritsevale maailma on kultuurile juba algselt omane. Müüdid ja riitused pole osaks mingisugusest eelloogilisest mõtlemisest. Pakutakse välja skeem, kuidas müütiline mõtlemine on maailma liigendanud, teadmist liigendanud. Sarnanevat sellega, mida tänapäeval nimetatakse meisterdamiseks. Selline inseneritehnoloogiast erinev lähenemine mingite ülesannete lahendamiseks, mis lähtub olemasolevatest materjalidest. Müütiline mõtlemine on nagu meisterdamine. Kõik mis on juba olemas, juba olnud on minginl viisil omavahel ühildatav. Müütide loomisel, et midagi väljendada kasutatakse
keskkonnaga kohaneda. Tema kontseptsioonist on jäänud tänapäeva kaks olulist asja: 1. Selleks, et uurida mõtlemise kujunemist ajaloos, peame uurima mitmeid praeguseid kultuure ja suhestama saadud andmeid oma kultuuri varasemate arenguastmetega. 2. Selleks, et inimmõtlemist seletada, peame uurima mõtlemise ajalugu (Tulviste1984: 15- 19). 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees Prantsuse filosoof, etnoloog ja sotsioloog Lucien Levi-Bruhl (1857-1939) - hüpotees eelloogilisest mõtlemisest. Põhierinevus moodsate kultuuride ja primitiivsete (e pärismaalaste) kultuuride kollektiivsuse kujutelmade vahel on selles, et esimestes püütakse vältida loogilisi vasturääkivusi. Primitiivsete kultuuride kollektiivsete kujutelmade üle valitseb partitsipatsiooni seadus ( st puudub loogika, mingi ese on tema ise ja samal ajal ka midagi muud.) Seega ei allu primitiivne mõtlemine Levy-Bruhli järgi loogikaseadustele, ei püüa vältida vasturääkivusi.
annaabi.ee 
