sajandite jooksul mitmes etepis, vastavalt relvastuse arengule. Eesti talupojad hakkasid lossi ehitama rajudes ümbruskonna metsi, kaevasid sügavaid vallikraave, põletasid lupja ja ladusid müüre. Lossi ehitati tsistertslaste mungaordu ehitusmeistrite juhendamisel, kes saabusid siia Riiast. Lõpliku suuruse omandas linnus piiskop Johannes IV Kieveli valitsemisajal (1515-1527), mil valmis tugev tulirelvadele kohandatud sakmelise rinnatisega eellinnuse ringmüür koos võimsate suurtükitornidega, ehitati välja lossi idapoolne eellinnus. Müüride kõrgus ulatus üle 10 meetri, pikkus 803 m, ning paksus erinevates kohtades 1,2-1,8 m vahel. 14. või 15. sajandil ehitati ainulaadne ristimiskabel, mille aknale ilmub täiskuuöödel Valge Daam. Liivi sõda sai tuleprooviks linnuse kaitsevõimele. Siit ajast pärinevad ka linnuse sisemised kraavid ja blindaazid, mis ehitati kahurite paigutamiseks ja kaitseks pommitamise eest
põletasid. Uueks piiskopkonna keskuseks sai Haapsalu, kuhu ehitati peakirik ja hakati rajama piiskopilinnust. 1279. aastal andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse. Linnus hõlmab 3 hektari suuruse territooriumi. Selle rajamine, laiendamine ja ümberehitamine toimus sajandite jooksul mitmes etapis, vastavalt relvastuse arengule. Lõpliku suuruse omandas linnus piiskop Johannes IV Kyveli valitsemisajal (1515-1527), mil valmis tugev tulirelvadele kohandatud sakmelise rinnatisega eellinnuse ringmüür koos võimsate suurtükitornidega. Müüride kõrgus ulatus üle 10 meetri, müüri paksus kõikus erinevatel lõikudel 1,2-1,8 m vahel. Liivi sõda sai tuleprooviks linnuse kaitsevõimele. Sellest ajast pärinevad Pilt nr.1 Haapsalu Piiskoplinnuse linnuse sisemised kraavid ja blindaažid, mis ehitati kahurite paigutamiseks ja kaitseks pommitamise eest. Paraku sai linnus raskelt kannatada,
Linnuste hulgas saab eraldada kolme põhitüüpi:1.äralõikelinnus(müür ehitati piki mäeharja või eraldati kraavga suurem osa küngastikust)2.tornilinnus(kõrge torn)3.kastell-linnus(nelinurkse üüriga piiratud ala).Paljud linnused olid tegelikult segatüüpi.14 saj sai valitsevaks konvendihoone(kastelli ja kloostri ideaali ühinemine-nelinurkse sisehooviga,mida ümbritsevad neli hoonetiiba).Eesti aladel ehitati konvendihoone mõnikord kastell-linnuse sisse.Tallinna linnus-eellinnuse neljale nurgale püstitati tornid-tuntuim on Pikk Hermann-45,6 m pikk.Tallinna kaitsesüsteemis on olulised hooned ka Kiek in de Kök ja Paks Margareta-mis olid võimsad suurtükihoned.Ka teistele tornidele pandi saksapärased nimed.Ainsana oma keskaegsed vormid täielikult säilitanud on kuubikujuline Kuressaare konvendihoone.(e linnus) Ehitustegevusele avaldasid keskajal mõju vajadus kokku hoida müüriga piiratud pinda ja püüe vältida tulekahjusid-loobuti puitehitistest
annaabi.ee 
