para- ja ksenoloogsed geenid). Milliseid neist eelistatakse fülogeneesipuu konstrueerimisel ja miks? Ortoloogsed geenid on homoloogsed geenid, mis on tekkinud liigitekke teel ühisest eellasgeenist. Ehk geenid kahest eri liigist, mis pärinevad ÜHEST geenist nende liikide viimases ühises eellases. Liikidevaheliste genealoogiliste suhete rekonstrueerimiseks tuleb võrrelda ortolooge. Paraloogsed geenid on homoloogsed geenid, mis on tekkinud eellasgeeni duplitseerumise tulemusel. Paraloogid on samast liigist pärit järjestused, millel on üks ühine eellane. Vt küs.10. Ksenoloogsed geenid on homoloogsed geenid, mis on tekkinud horisontaalse geeniülekande tulemusena. DNA evolutsiooni mudelid 20. Mis on DNA järjestuste mutatsiooniline küllastumine ja kuidas see mõjutab fülogeneesipuude konstrueerimist? Mutatsiooniline küllastumine ehk sama nukleotiidipositsiooni mitmekordne muteerumine
keerukuse vahel pole. 5. Liikuv DNA (transposoonid). DNA järjestused, mis suudavad ühe raku piires genoomis ümber paigutuda. Erinevad klassid. Klass I ehk retrotransposoonid (retroviiruse tüüpi, tuntud ka kui LTR-tüüpi ja mitte-LTR-tüüpi (LINEd ja SINEd)) ning klass II ehk DNA transposoonid. Evolutsiooniline tähtsus. Transpositsioon võib esile kutsuda mutatsioone ja geenide duplikatsioone. 6. Kuidas tekkisid pseudogeenid? Eellasgeeni korduvate duplikatsioonide tulemusena, samas on aga evolutsiooni käigus lisandunud neisse geenidesse geneetilise triivi tulemusena rida muutusi, mis transkriptsiooni enneaegselt termineerivad või inhibeerivad mRNA protsessingut, nii et need alad on muutunud mittefunktsionaalseks ehkki neilt transkribeeritakse RNAd. Teine võimalus pseudogeenide tekkeks on RNA pöördtranskriptsioon cDNAks ja viimase integratsioon genoomi intron-vaba DNAna. 7. Organellide DNA
(kumb esimesena juhuslikult kehvemaks muutus see muutub üha enam). Inimese lõhnatundlikkuse geeniperekonnast on hiirel ja inimesel sarnaseid 1000 geeni, inimesel on pseudogeene neist 50%, hiirel 20%. 2) Funktsiooni säilumine, kui mõlemat koopiat on vaja, et tagada näiteks suurem ja kiirem ekspresseerumise tase ( rRNA, histoonid) 3) Subfunktsionalisatsioon - funktsiooni jagunemine, mõlema koopia funktsioon ,,spetsialiseerub" (eellasgeeni funktsioon jaotatakse omavahel ära) või funktsioon ei muutu muutub ekspresseerumise koht või aeg 4) Neofunktsionalisatsioon vana ülesanne jääb ühele, teine valk saab täiesti uue. Tavaliselt on uus funktsioon ikkagi sarnane vanaga. 4. Seleta Dykhuizen Hartl'i efekti duplitseerunud geenide käekäigus. Tal on kaks mudelit, ühes pole alguses positiivset valikut vaja, teises on (2 alammudelit). Meil on duplitseerunud geen
annaabi.ee 
