Maasikaistanduse rajamine (kilemultšiga ja ilma) ja hooldamine Eesmärk • Anda ülevaade maasikaistanduse rajamisest nii kilemultšiga kui ka ilma • Maasikaistanduse hooldamine Istanduse rajamine • Parim istandiku koht on väikese kallakuga nõlvak • Külvikorras kasvatatakse maasikat ühel kohal kuni 5 aastat, millest 4 on saagiaastad • Mullaharimist alustatakse künniga. Sõnnik laotatakse enne kündi, kuid soovitatav on eelkultuurile. • Kevadel kultiveeritakse • Enne kilepanekut kultiveeritakse vastavalt vajadusele 2...3 korda • Lõimiselt eelistab keskmise raskusega muldi (ls2, ls3, sl) • Nõrgalt happelised mullad; Viljandi, Lõuna-Tartumaa • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1 • Maasikaistandike planeerimisel tuleb külvikorda viia ka teisi kultuure Mullaharimine • Maasikaistandikus algab mullaharimine kinnitallatud reavahede kobestamisega pärast
Linaseemne idanemistemperatuur on 2...3°C, idulehtesid kahjustab aga juba -3°...5°C. Üle 5 cm pikkused taimed taluvad aga juba kuni -8°C. Lina on pikapäevataim, mille kasvuperioodi pikkus on 120...150 päeva. Sobiv mullastik on pH üle 6, peenesõmeraline, küllaldase niiskusesisaldusega sl või ls muld. Vähe sobivateks on s või l mullad, samuti happelised mullad. Happelistel muldadel tuleks neid lubjata, kuid linale endale lubiväetisi ei anta, vaid seda tuleks teha eelkultuurile. Lina on niiskusnõudlik taim. Eriti suur veevajadus on tal õiepungade moodustumisel ja õitsemisel. Külvikord: Mullal tekib lina kasvatamisest kergesti ,,linaväsimus". Selle vältimiseks tuleks teda võtta külvikorda alles 5...6 (soovitavalt isegi 7) aasta tagant. Sobivateks eelviljadeks on teraviljad. Ei sobi aga raps/rüps (kuivlaiksus), vahe peaks olema vähemalt 1 aasta. Lina ise on heaks eelviljaks peaaegu kõikidele kultuuridele peale iseenda ja rapsi/rüpsi.
Mullaharimine ja külvieelne väetamine · Heintaimede külvil peab mullapind olema hästi tasandatud · Mullaharimine peab vastama nii kattevilja kui ka põldheina agrotehnilistele nõuetele · Katteviljale on vaja anda täiskogus või 2...3 korda suurem kogus PK väetisi · Külvieelselt antakse ka lämmastikväetisi, mis viiakse 5- 7 cm sügavusele mulda · Happelistel muldadel on külvieelne mullaharimine viimane võimlus lupjamiseks, kui seda ei ole tehtud eelkultuurile · Kevadisel lubiväetiste andmisel segatakse nad mulla pindmise kihiga · See on eriti soodne heintaimede seemnete idanemiseks ja varajaseks arenguks Seemnete ettevalmistamine külviks · seemned peavad olema sorteeritud · seenhaiguste tõrjeks seemneid puhitakse · liblikõieliste esmakordsel külvil on vaja seemneid töödelda liigile omaste mügarbakteritega - eriti tõhus on see võte lutserni ja mesika puhul · paljudel liblikõielistel tuleb seemnekesta kriimustada
annaabi.ee 
