Põhjapoolseim kogumispiirkond oli Viena-Karjala; lõuna poole edasi liikudes järgnesid Aunus ja Laadoga-Karjala ning Soome lahe kagusopiga piirnev Ingeri. EEPILINE RAHVALAUL · Teemad ja kronoloogia Kalevalamõõduliste jutustavate runode ainestikku on rühmitatud: 1. Müüdirunodes jutustatakse alg-aja loomistöödest, maailma ja selle eri nähtuste - ka ainelise kultuuri esemete- sünnist. Paljud müüditeemad osutavad ürgsele , eelkristlikule kultuurile. 2. samaanirunode kangelased on vägevad teadjad ning loitsijad ja neis kirjeldatakse samaani teekonda Toonelasse. ainestikku raske dateerida. 3. seiklusrunode aineks on kosja- ja röövretked või põgenemine meretagusele maale. puuduvad peaaegu täiesti eestlaste ja nende idapoolsete naabrite vadjalaste traditsiooonis. 4. Fantastilistes runodes kujutatakse muinasjutulisi olendeid, imepäraseid loomi ja lapsi.
Itke loodi iga esitusolukorra jaoks eraldi; itkeja kasutas traditsiooni poolt määratud erikeelt, stiili ja ainestikku ning väljendas nende abil oma isiklikku tundekogemust. EEPILINE RAHVALAUL Teemad ja kronoloogia Kalevalamõõduliste jutustavate runode ainestikku on rühmitatud: 1. Müüdirunodes jutustatakse alg-aja loomistöödest, maailma ja selle eri nähtuste - ka ainelise kultuuri esemete- sünnist. Paljud müüditeemad osutavad ürgsele , eelkristlikule kultuurile. 2. samaanirunode kangelased on vägevad teadjad ning loitsijad ja neis kirjeldatakse samaani teekonda Toonelasse. ainestikku raske dateerida. 3. seiklusrunode aineks on kosja- ja röövretked või põgenemine meretagusele maale. puuduvad peaaegu täiesti eestlaste ja nende idapoolsete naabrite vadjalaste traditsiooonis. 4. Fantastilistes runodes kujutatakse muinasjutulisi olendeid, imepäraseid loomi ja lapsi.
vastuvõtlikumad uuendustele. Tänapäeva hauaplaatide sümboolika mitte ainult ei peegelda inimeste valu ja lähedase inimesega seotud läbielamisi, vaid annab ka ettekujutuse tema hingest ning sümboolselt hauatagusest maailmast, kuhu ta läinud on. Need ettekujutused toetuvad eelkõige eelkristlikele kujutelmadele, aga ka ristiusu ettekujutustele surmast ja teispoolsusest, mis tänini oma põlistähendusi kaotanud ei ole. Näiteks toetub puu sümboolika eelkristlikule arusaamale maailmapuust. Lahkunu elu ei ole lõppenud, vaid pääses käesoleva puu kaudu teispoolsusse. Puu graveeringule antakse ka surnu une kaitsja funktsioon. Tulel ja küünlal on eesti hauakivide sümboolikas neli põhitähendust: ettekujutlus tulest kui inimese hingest, mis põleb pärast surma; tuli kaitseb sümboolselt surnut või tema hauda; see on vahendaja meie ja hauataguse maailma vahel. Linnu kuju on tänini eelkõige surnu hinge kehastuse sümbol
annaabi.ee 
