kaotanud ning, mida praegusel ajal enam pulmades ei näe. 1. ENNE PULMI Eelkosjad Varasemalt algasid suured pulmapidustused alati kosjas käimisega. Kuid kuna kosjas käimine oli avalik ja pidulik ettevõtmine, siis oli oluline mitte sattuda külarahva naerualuseks, kui kosjad peaks tagasi lükatama. Kindla nõusoleku tagamiseks tuli teha pisut eeltööd, korraldada eelkosjad. 1.1.2 Kuulamine Ülemaailmselt on ehk tuntuim ning levinuim eelkosjade komme kuulamine, mis hakkas taanduma alles möödunud sajandi kolmandal veerandil. Kuulamas käis vanem naisterahvas, sageli isamehe naine, hilisematel aegadel ka peiu ema. See oli nn kuulueit. Kuulamas käidi neljapäeva õhtuti. Kuulueidel oli kaasas viinapudel (kuuluviin). Kuuluviina vastuvõtmine oli märk, et kosjad võivad tulla. Pudeli tagasiandmine näitas, et kosilast ei soovita. Kosjad Eesti pulmakombestikus oli peategelastele, peigmehele ja mõrsjale, omane passiivsus. Tähtsamat
viskas põrandale ühe sileda pulga kosjapulga. Ema ise jäi aga ootama, kas pulk kolme tunni jooksul välja visatakse või mitte. Kui pulk visati välja, siis polnud pojal mõtet siia kosja tulla. Saades eitava vastuse, võis ema seitsme kuu möödudes uuesti õnne proovima minna, kuid kui kolm korda oli juba ära öeldud, pidi noormees uue mõrsja leidma. 1.1.3. Kuulamine Ülemaailmselt on ehk tuntuim ning levinuim eelkosjade komme kuulamine, mis hakkas taanduma alles möödunud sajandi kolmandal veerandil. Kuulamas käis vanem naisterahvas, sageli isamehe naine, hilisematel aegadel ka peiu ema. See oli nn kuulueit. Kuulamas käidi neljapäeva õhtuti. Kuulueidel oli kaasas viinapudel (kuuluviin). Kuuluviina vastuvõtmine oli märk, et kosjad võivad tulla. Pudeli tagasiandmine näitas, et kosilast ei soovita.2 1 Tedre, Ü. (1973). Eesti pulmad. Tallinn: Kirjastus "Eesti Raamat", lk. 15. 2 Berg, E
noorte endi tahtega. Kiire majanduslik diferentseerumine seadis omaltpoolt piire-kellel sobis kellega paari heita. Vanarahvas arvas, et tüdruk võib mehele minna, kui ta oskas lambakaela paljaks niita, lehma mao ära puhastada ja kanga otsa kinni panna. Poiss võis naist võtta, kui ta jõudis ühe söömavahega käe pealt koorma teibaid teravaks lüüa. Enne pulmi 19. sajandi teisel poolel hakkas pea võõraste abielu kaduma. Seetõttu kadus ka vajadus eelkosjade järele. Nüüd otsustati kosjad juba varem ära nii noorte kui ka tavaliselt nende vanemate poolt. Kosjade tuleku õhtul oli ka põhjust naabreid ja sugulasi külla kutsuda-nii kujunes mõnus koosolemine, kus isamees peigmehega toreda traditsioonilise etenduse andsid. Enam ei olnud ka käsiraha maksmise kommet, kui peigmees tõi pruudile kingituse. Tavaliselt oli see mingi uuem ja moekam asi, näiteks kell või poekleidiriie. Sajandi viimsel kümnendil
annaabi.ee 
