Mis on ravi eesmärk? Suurendavad müokardi verevarustust ning vähendavad müokardi O2 vajadust. Ravi eesmärk: ennetada reinfarkti, parandada elulemust nendel, kellel on olnud infarkt. 8. Milliseid ravimeid kasutatakse südame isheemiatõve ravis ja mida need ravimid antud olukorras teha saavad (nitraadid, beeta-blokaatorid, Ca-kanali blokaatorid)? Nitraadid: tõstavad müokardi O2 varustatust (laiendavad koronaarartereid), vähendavad müokardi hapnikuvajadust (eelkoormuse vähendamine). BB: vähendavad müokardi hapnikutarvet (kontraktiilsust ja löögisagedust). Ca-kanali blokaatorid (verapamiil, diltiaseem): tõstavad müokardi hapnikuga varustatust (laiendavad koronaarartereid). Vähendavad rohkem müokardi O2 vajadust, kuna vähendavad kontraktiilust ja löögisagedust. 9. Millised süsteemid võtavad osa vererõhu füsioloogilisest regulatsioonist ja kuidas? * Sümpaatiline NS * RAAS. * Neerufunktsioon
Koormustaluvuse määramine viiakse läbi 3 katsekehadega mille mõõtmed on 50*50*50 mm (d=50 mm). Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa: katsekeha mõõtudega 50*50*50 eelkoormus = (0,064±0,003) kgf. Kui katsekeha deformeerub eelkoormusega 250 Pa oluliselt siis valitakse eelkoormuseks 50 Pa. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse rakendamist määratakse joonlaual näit d 0 mm- tes. Katsekeha koormatakse ühtlaselt kiirusega d/10 (d=katsekeha paksus) mm/min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Valem 4. =F/S [kPa] - katsekeha koormustaluvus [kPa] F koormus 10%-lisel deformatsioonil [kgf] S katsekeha ristlõikepind [mm2] 4.5.2 Survepinge (koormustaluvuse) määramine kaudse meetodiga
Koormustaluvuse määramine viiakse läbi 3 katsekehadega mille mõõtmed on 50*50*50 mm (d=50 mm). Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa: katsekeha mõõtudega 50*50*50 eelkoormus = (0,064±0,003) kgf. Kui katsekeha deformeerub eelkoormusega 250 Pa oluliselt siis valitakse eelkoormuseks 50 Pa. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse rakendamist määratakse joonlaual näit d 0 mm- tes. Katsekeha koormatakse ühtlaselt kiirusega d/10 (d=katsekeha paksus) mm/min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Valem 4. =F/S [kPa] - katsekeha koormustaluvus [kPa] F koormus 10%-lisel deformatsioonil [kgf] S katsekeha ristlõikepind [mm2] 4.5.2 Survepinge (koormustaluvuse) määramine kaudse meetodiga
Katseteks võetakse vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC hoitud katsekeha. Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed veaga mitte üle 1 mm punktis 4.1. toodud kirjelduse järgi. Koormustaluvuse määramine viiakse läbi 6 katsekehaga, mille mõõtmed on 50*50*50 mm (d=50 mm). Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega (0,064±0,003) kgf. Peale eelkoormuse rakendamist määratakse joonlaua algnäit d 0 millimeetrites. Katsekeha koormatakse ühtlase kiirusega d/10 (d = katsekeha paksus) mm/min kuni katsekeha 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit. Koormustaluvus arvutatakse igale katsekehale eraldi valemi [4] järgi. Soojusisolatsioonmaterjali koormustaluvus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 3 katsekeha katsetulemustest täpsusega 0,1 [N/mm²]. 4.5.2. Kaudse meetodiga
Definitsioon Süda pumpab verd ebapiisavalt, mis ei rahuldada organismi ainevahetuse va- jadusi. Määravad tunnused Südame löögisageduse/rütmi muutused Südameȱrütmihäiredȱ(arütmia)ȱ Südamepekslemineȱ(palpitatsioon)ȱ SüdameȱlöögisageduseȱaeglustumiȬ Südameȱlöögisageduseȱkiirenemineȱ neȱ(südameaeglus,ȱbradükardia)ȱ (südamerutlus,ȱtahhükardia)ȱȱ EKGȱmuutusedȱ Eelkoormuse muutumine Tsentraalseȱveenirõhuȱlangusȱ(CVP)ȱȱ Kopsuarteriȱkiilrõhuȱtõusȱ Kopsuarteriȱkiilrõhuȱlangusȱ Kägiveeniȱületäitumusȱ (PAWP)ȱ (jugulaarveeniȱdistensioon)ȱ Turseȱ(ödeem)ȱ Kahinadȱ Väsimusȱ Kehakaaluȱtõusȱ Tsentraalseȱveenirõhuȱtõusȱ Järelkoormuse muutumine
diastoolsest täitumisest ja seega vatsakestesse jõudvast verekogusest. Rohkem venitatud südamelihase kiud tõmbuvad jõulisemalt kokku ja pumpavad rohkem verd. Samas tõuseb sellisel juhul ka hapniku ja toitainete vajadus südamelihases. Järelkoormus tähendab vasturõhku, mida veresooned vere neisse pumpamisele avaldavad. Seda reguleerivad peamiselt arterioolid. Kontraktiilsus on müokardi töömaht etteantud eelkoormuse ja järelkoormuse korral. Löögimaht on ühe südamelöögiga väljasurutav verehulk (70–100 ml). Kui see pulsisagedusega korrutada, siis saadakse südame minutimaht (5–7 l/min). Südame löögisageduse suure tõusu korral diastol lüheneb ning koos sellega väheneb ka vatsakeste täitumine ja halveneb verevool pärgartertites. Viimasest omakorda halveneb südamelihase hapnikuga varustamine. Juhtmehhanismid