ERIKSONI PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU TEOORIA VASTSÜNDINU EAST KUNI EELKOOLIEANI Referaat terve lapse õenduses
varajane märkamine. Näiteks peaksid olema pimedate ja kurtide laste vanemad teadlikud erinevatest võimalustest, millist lasteaeda või kooli valida oma lapsele ning mil moel saaks lapsi suhtlemiseks ettevalmistada. Samuti on oluline tagada erivajadustega lastele võimalus professionaalsele teenusele. Õige ning mitmekülgne abi saab alguse siiski perekonnast. (Smart, 2012, lk 238) Väikelapse east kuni eelkoolieani on ka periood, mil areneb kujutlus oma kehast. See on justkui vaimne ja emotsionaalne pilt isikul enda kehast. See pilt pole realistlik vaid pigem emotsionaalne hinnang, mis on seotud hetke trendidega. (Smart, 2012, lk 239) Olulisel kohal nimetatud arenguetapis on ka mäng. Mäng aitab lapsel muutuda oma valikutes iseseisvamaks. Mäng võimaldab lastel mõista kogemusi ja toimunut neid ümbritsevas keskkonnas. Fantaasiatesse ulatuval mängul võib olla ka stressi maandav
See on imet. a ga ta tahaks. Ta saab vihaseks, kuigi tegelikult on ta pigem oluliseks eelduseks koolis õppimisel. õnnetu (ta tunneb viha, et lämmatada kurbust). Ema Intelligentsuse väljaarendamisel on võimalik kuni hilise kükitab tüdruku ette maha, hoiab tal käest kinni ning eelkoolieani saavutada sõbraliku ergutamise kaudu positiiv- ütleb: "Mul on tunne, et sa oled päris õnnetu." Tüdruk seid tulemusi. nutab oma kurbuse ema süles välja ja ta viha lahtub. Selles vanuses lastel tekib ka huvi enda seksuaalsuse vas- tu