need ei ole olnud veenvad. Otsuse motivatsiooniosa on puudulik, tõendeid praktiliselt ei ole. Vanglavaimulikuna teadsin ka isikuid, kes juhtisid toona konkureerinud allilma grupeeringuid ning keda ei võetud vastutusele Jelena Erlichi ja teiste tapmisega seoses. Olen üsna kindel, et selles oli oma osa miilitsast politseiks ümbernimetatud aga vanadel väärtustel ja suhetel püsivasse struktuuri kuulunud isikute sidemetes allilmaga. Jelena tütar jäi kasvatama oma ema ja Anatoli Nikolajevi eelkooliealist poega. Mõne aasta eest suri kasutütre mees ajukasvajasse. Möödunud aastal aitasin paigutada täiskasvanuks saanud noorema poja narkovõõrutuse ja rehabilitatsiooniasutusse. Kahjuks ei jäänud ta sinna kuigi kauaks. Juba mõned kuud hiljem osalesin tema matustel koos Nikolajevi enesega. See oli rusuv. Olen jälginud Nikolajevi käsi, tema näoilmet, tema aastatega toimunud ruineerumist ja tundnud oma võimetust olukorda (allakäiku) tagasi pöörata. Selle perekonna
näiteks ei suuda nad tihti eristada reklaami lehekülgede tegelikust sisust. Selles vanuses vajavad lapsed sobivate materjalide leidmisel vanemate abi. Tihti ei erista lapsed internetikasutust arvutimängudest või arvutis joonistamisest. Sel ajal võiks perekonnad paika panna esimesed arvutikasutuse põhireeglid. · Arvuti kasutamise aeg peaks olema tervislikel põhjustel piiratud. · Seadke arvuti näiteks elutuppa. Eelkooliealist last võiks interneti kasutamise ajal abistada täiskasvanu. · Eelkooliealised lapsed võiksid pääseda ligi ainult teatud ja perekonnas kokku lepitud lehtedele. Vanemad lapsed leiavad tuttavad lehed üles internetibrauseri menüüst "Lemmikud". · Kõige ohutum on luua lapsele personaalne töökeskkond, mis avab juurdepääsu ainult eelnevalt kindlaksmääratud lehtedele. 2.2 7-9-aastased
pereelus oma reeglid. Vajadusel peab taastama vanemaroll, kuigi see võib alguses esile kutsuda lapse protesti ja käitumise halvenemist. Tuleb olla selline liider, kes esitab oma nõudmised häält kõrgendamata, rahulikult ning järjekindlalt. (Roomeldi jt 2003:40). Elurütmis on tähtis, et valitseks kindlaksmääratud aeg tõusmiseks ja magamaminekuks, õppimiseks, õues käimiseks ja koduste tööde tegemiseks. Eelkooliealist last võiks juba kaasata tema päevaplaanide koostamisse. Hüperaktiivsele lapsele sobib piiride ja kindlate reeglitega kasvatus, kus oma osa on kindlal päevarütmil ja- rutiinil. (Roomeldi jt 2003:41). Väga tähtis on, et nõudmised või käsklused mida sa lapsele esitad, oleksid arusaadavad ja konkreetsed ja lapsele peab andma aega käskluse elluviimiseks. Jällegi peab olema järjepidev ja kordama koduseid reegleid päevast päeva, et ta suudaks neid omandada.
annaabi.ee 
