veebruariks moodustas esimese Eesti Ajutise Valitsuse, kes samal päeval avaldas „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele“. Kliiman kirjutab, et sellega algas noore riigi iseseisvuse arengus teine etapp. Esimene etapp algas 28. novembril 1917, seega Kliimani järgi peaks meie iseseisvuspäev olema hoopiski 28. novembril 1917, mitte 24. veebruar 1918. 2. Teisest eelkonstitutsioonist kolmandani Maanõukogu Vanematekogu Manifest 24. veebruarist 1918 on eesti riigi teiseks eelkonstitutsiooniks. 24. veebruari akt määras üldised põhimõtted, kuidas peaks riiki haldama ja valitsema. Sama riigiakt jätkuvalt piiritleb riigi pindala ja seadleb riigi kõrgemaid organeid ning annab neile osalise tegevusprogrammi. Manifest rõhutas kõigi kodanike võrdseid õigusi ja võimaldas neile, vaatamata nende usule, rahvusele ja poliitilisele kuuluvusele, ühtlast kaitset kohtute ja seaduste ees. Eranditult kõigile
24.nov.1918 määrati kord selleks, et EV konstitueerida) 23.aprill 1919 Asuava Kogu esmakordne kokkusaamine. Peaülesanne oli EV põhiseaduse väljatöötamine. Asutav Kogu 1919 4.juunil ,,Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord". Kehtima hakkas 9. juunil. Iseloomustas Eestit kui iseseisvat, sõltumatut ja demokraatlikku riiki. Riigikeeleks nimetati eesti keel. (see on kolmandaks Eesti omariiklust konstitueerivad õigusaktiks, n-ö eelkonstitutsiooniks) 15.juuni 1920 I Eesti põhiseadus. Jõustus/kehtima hakkas 21. detsembril 1920. II Eesti Põhiseadus: Seoses põhiseadusliku, sisepoliitilise ja majandusliku kriisiga tõusis kolmekümnendate algul teravalt päevakorda põhiseaduse muutmine. Mitmel korral kukkus eelnõu hääletus läbi. Kolmas, tõsine katse, läks läbi - vapside poolt väljatöötatud eelnõu võeti 1933 oktoobris ka vastu. Jõustus 24. jaanuaril 1934. Muudatused:
keerulistes tingmustel valitud. Esimene istung 23.aprill 1919. Peaülesandeks sai Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamine. Selle moodustas asutav kogu juba teisel tööpäeval vastava komisjoni. · Asutav kogu arutab seda dokumenti (põhiseaduse eelnõu) kolmel lugemisel ja 4.juunil 1919 võttis vastu Eesti Vabariigi valitsemise asjutise korra. See oli järjekordseks väga tähtsaks õigusaktiks, nö eelkonstitutsiooniks. · Esimene Eesti Vabariigi põhiseadus 15.juuni 1920 asutava kogu poolt. Avaldamine 9. Juulil Riigiteatajas. Esimene põhiseadus jõustus 21.dets 1920. Seda võib iseloomustada kui demokraatlikku rahvusliku õiguskora tippakti, kus esikohal on idee alusel õigusriik. See põhiseadus realiseeris võimude lahususe idee, sätestas isikute põhiõiguste süsteemi. ,,Eesti kodanikkude põhiõigustest". Vähemuste kaitse. Riigi rahva käsitlus
annaabi.ee 
