krohvilisandeid, mis on võimalik ainult tehases täpse doseeringuga. Kui krohvisüsteem koosneb ainult viimistluskrohvist tuleb rakendada täiendavaid kaitseabinõusid. Nendeks võivad olla: Kaitsta süsteemi fassaadvärvkattega või impregneeriga. Juhime tähelepanu, et ka siis kui süsteemile kantakse värvkate, on vajalik, et viimistluskrohv oleks vastavate lisanditega. Vastasel juhul ei ole krohv vett-hülgav. Enne viimistluskihi pealekandmist kanda aluspinnale sobiv eelkiht, mis vähendab aluspinna kapillaarimavust. Krohvisüsteemi veekindlus sõltub ka pragudest. Vett-hülgavaks võib krohvsüsteemi nimetada alles siis, kui süsteem on koostatud vastavalt normidele ning tal ei esine peale krohvisüsteemi kuivamisaja lõppu pragusid. Praod alandavad süsteemi veekindlust. Mida nõrgem on süsteem, seda halvem on pragude tõttu süsteemi veekindlus. Mida parema veetõrjega on süsteem, seda kiiremini kuivab pragude kaudu sisseimbunud vesi fassaadipinnast välja.
6) Soojustuskiht vajalik kui põrand on piirdekonstruktsiooniks erinevate temperatuuridega keskkondade vahel 7) Heliisolatsioonikiht - summutab kas löögi või helimüra 8) Aluskiht jaotab põranda koormuse alusele, milleks on vahelae kandeelement või pinnas 9) Hüdroisolatsioon võõba või rullmaterjali kiht, teraskessoon vm, mis kaitseb põrandakonstruktsiooni pinnasest tungiva niiskuse eest 10) Eelkiht pinnase tugevdamiseks määratud kiht põranda aluskihi all Nagu juba eespool öeldud, on need kihid, mis võivad olla põrandakonstruktsioonis, kuid mis ei pea seal olema. Vajadus kihi olemasolu, kihi paksuse ja materjali järgi tuleb otsustada iga põranda puhul eraldi. Samas tuleb jälgida nõuet, et samal korrusel asuvate põrandate pealispinnad oleksid üldreeglina ühel kõrgusel. Põhilised põrandakattematerjalid on:
· tasanduskiht allpool asuva kihi tasandamiseks või kalde andmiseks (näit. betoonpõranda tasandamine enne vaipkatte paigaldamist); · soojustuskiht kui põrand on piirdekonstruktsiooniks erinevate temperatuuridega tsoonide vahel; · heliisolatsiooni kiht vahelagedel õhumüra ja sammumüra tõrjeks; · aluskiht jaotab koormuse pinnasele (näiteks betoonist paksusega 80 mm tsiviilhoonetes, 100 mm tööstushoonetes; munakividest paksusega 120 mm); · eelkiht pinnase tugevdamiseks määratud kiht aluskihi all jämedast kruusast või killustikust paksusega minimaalselt 40 ... 60 mm . Tsiviilhoonete põrandate projekteerimisel tuleks lähtuda nõuetest, et põrandad peaksid olema: · tugevad, kulumiskindlad, löögikindlad mõningal määral, mitte läbipainduvad, mitte liialt kõvad; · sileda, mitte libeda pealispinnaga, kergesti puhastatavad; · veetihedad ja niiskuskindlad saunades, dussiruumis, WC-s; · kulumisel vähe tolmavad;
annaabi.ee 
