• Soojendada õhku. • Väline õhu temperatuur +5 ͦkuni -30 C. ͦ • Tahma vähendamine käivitamisel. Tööpõhimõte • Kõrge vool läbib klemmi ühendust, reguleerimise pooli jõudes soojenduspooli. • Viimane soojeneb kiirelt – hõõgumine. • Hõõgumine laieneb 2–5 s. • t°↑ ͦ R↑ ͦ I↓ • Ülekuumenemine ei ole võimalik. Töö faasid Paiknemise viisid Õhu Õhu soojendamine soojendamine põlemiskambris eelkambris Ehitus 1 1. Klemmi ühendus 2. Dielektriline seib 3. Korpus 4. Hõõguv ümbris 5. Reguleerimise spiraal Ehitus 2 6. Magneesium oksiidi pulber 7. Soojendusspiraal 8. Soojenduselemendi tihend 9. Korpuse tihend Liigitus Metallümbrisega: • Töö temperatuur: 1000 ͦ C • Pinge: 5-11V • Aeg: 3-4 sek Keraamilised: • Töö temperatuur: 1350 ͦ C • Pinge: 7V • Aeg: 2 sek
väljalaskeklapp on kinni; 8) optimeeritud parameetritega sisselaskekanal võimaldab juhtida laadimisprotsessi ja selle abil reguleerida vajatavat efektiivvõimsust; 9) väga hea kütuse pihustumine ja doseerimine mootori igal kiirus- ning koormusreziimil; 10) võimaldab välja arendada magermootori tööprintsiibi; 11) võimaldab kasutada mootoris kihtsegumoodustust (puhas õhk, üldine lahja segu, rikastatud segu eelkambris, faakelsüüde). Puudused 1) tugev sõltuvus sisseimetava õhu parameetritest; Euroopas ekspluateeritakse sõidukeid m merepinnast, mistõttu keskkonnarõhk kPa ja K ning seetõttu peab korrigeerima; 2) otsesissepritsimise korral võivad tekkida kütusejoa piisad, mis segavad põlemisprotsessi ning sattuvad karterisse; 3) kõrgetel temperatuuridel ( C) võib auru moodustamine tekkitada tõrkeid EPS töös;
6-põlemiskamber kolvi peas b) jaotatud põlemiskambriga mootorid, mis jagunevad järgmiselt: · keeriskambriga mootorid, kus keeriskambri maht on kuni 50% põlemiskambri üldmahust. Suure surveastmega ( = 20...21) mootorid sobivad kasutamiseks suurtel pöörlemissagedustel, so pisi- ja väikeveoautode mootoritena. · eelkambriga mootorid, kus eelkambri maht moodustab tavaliselt põlemiskambri kogumahust 25...37%, mistõttu hapniku puuduse tagajärjel põlemisprotsess eelkambris toimub ebatäielikult, kuid teostub kütuse soojuslik pihustamine (aurustumine). Nii keeris- ja eelkambriga mootorites ei jõua õhk külma mootori korral survetakti jooksul piisavalt kuumeneda, mis teeb pea võimatuks nende mootorite külmkäivitamise. Käivitamise raskus lahendati hõõgküünalde kasutusele võtuga. Enne käivitamist lülitatakse hõõgküünlad vooluringi ja õhk kuumeneb käivitamise ajal kiiresti. Armatuurlaual oleva
kolvi kaane sisse. Teine osa põlemiskambrist asub silindri kaane ja Ülelaadimiseta aeglasekäigulised mootorid 28 kuni 32 bar ( = kolvipõhja vahel . 12...14) Kvaliteetne küttesegu moodustumine põhineb eelkambris kütuse Ülelaadimiseta keskmisekäigulised mootorid 32 kuni 35 bar 7.Küttesegu moodustumine põlemiskambris. põlemisel saadud energia kasutamisel kõrgekvaliteedilise küttesegu ( = 14...16) Põlemiskambrite liigitus, ehitus ja nende saamiseks põhipõlemiskambris silindrikaane ja kolvipea vahel. Kiire