ainult elektrooniliselt mõõdetud rekordeid. Tulemused paranesid märgatavalt, kui 1960ndatel võeti kasutusele kunstkattega rajad. Esimene maailmarekord (9,9) sellisel rajal registreeriti 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos Jim Hinesi nimele. Olümpiamängude kavas on 100 m jooks meestele 1896. aastast ja naistele 1928. aastast. 1900. ja 1904. aasta suveolümpiamängudel oli kavas ka 60 m jooks. 100 meetri jooksu võistlus hõlmab mitmeid eeljookse. Finaaljooksus jooksevad eeljooksudes parimaid tulemusi näidanud 8 jooksjat. Jooksurajad on määratud eeljooksudes saadud parimatele aegadele vastavalt nii, et kiireimad jooksjad on keskmistel radadel. Huvitavat: 1. Treeningutel jooksevad sprinterid harva rohkem kui 300 meetrit korraga, kuna liiga pikaks venitatud ponnitused võivad takistada maksimaalse kiiruse ja jõu arendamist ning säilitamist. 2. Sprinter teeb enne jooksu või treeningut umbes 1,5 tundi soojendus- ja venitusharjutusi. 3
Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60m jooks. 100m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s. 100m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4x100m teatejooksus. 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS 100 m jooksu võistlus hõlmab mitmeid eeljookse. Finaaljooksus jooksevad eeljooksudes parimaid tulemusi näidanud 8 jooksjat. Jooksurajad on määratud eeljooksudes saadud parimatele aegadele vastavalt nii, et kiireimad jooksjad on keskmistel radadel. 1.2 TEHNIKA 1. stardiks valmistumine jooksja keskendub pingsalt ja hoiab hinge kinni, et ta saaks stardi ajal oma keha ettepoole tõugata. Intervalli stardisignaali ja selle hetke vahel, mil sportlane keha stardipukilt lahti tõukab, nimetatakse registreerimisajaks. Kiire
iga võistleja kohta ja teatavad igal ringil võistlejale finisini jäänud ringide arvu. Nii võistlejate aegade kui ka finiseerimise järjekorra ja metraaz küllaldaselt täpseks fikseerimiseks peavad nii ajamõõtjad (väljaspool ringrada) kui ka lõpukohtunikud (sees- pool) ringrada paiknema treppidel,mille kaugus lähimast lõpupostist ei tohi olla alla 5 meetri. Paremusjärjestus jooksuvõistlustel tuleb püüda alati välja selgitada tugevamate võist- lejate omavahelises võistluses. Eeljooksudes selgitatakse võistlejad, kes hakkavad oma- vahel võistlema finaaljooksudes.Massilise osavõtuga kestvusjooksudes koondatakse aga tugevamad võistlejad ühte nn. tugevamasse eeljooksu. Hüpped Hüpet asutakse sooritama pärast kohtuniku väljakutset,katseks ei tohi kuluda üle 1,5 minuti,alates väljakutse momendist.Arvestamisele kuulub hüpe peale vahekohtuniku käsklust Loeb!,ebaõnnestunud katset , mida ei mõõdeta,märgib käsklus Ei loe!.
juhtus see mida ei osanud keegi ette näha. Maailmarekordimees Usain Bolt tegi 100 meetri finaalis valelähte ning ta diskvalifitseeriti. Peale võistluste lõppu polnud Bolt nõus meediaga suhtlema, kuid saatis päev hiljem läbi oma mänedzeri meediale pressiteate. ,,Esiteks soovin ma õnnitleda oma meeskonnakaaslast Yohan Blake'i ning teisi medaliste," alustas Bolt pressiteadet. ,,Loomulikult olen ma ääretult pettunud, et ei saanud valestardi tõttu tiitlit kaitsta. Mu enesetunne oli eeljooksudes väga hea ning olin valmis finaalis väga kiirelt jooksma. Töötasin tänavuse MM-i nimel väga kõvasti ja kõik tundus kenasti minevat," seletas Bolt ning lisas, et kõigest hoolimata tuleb tal nüüd edasi liikuda. ,,Mul on nüüd paar päeva aega, et ennast 200 meetri peale ümber lülitada ning seejärel ootab ees 4x100m teatejooks. Ma tean, et olen heas vormis ja keskendun täielikult nüüd 200 m jooksule," rääkis Bolt.
annaabi.ee 
