võimatu leida sellist režiimi, mis sobiks kõigile ja millega oleksid kõik rahul. Iga inimene on erinev isegi riigis, kus on karmid reeglid ja kindel usk. Kui need inimesed teaksid (eriti kommunistlikes maades), mis toimub mujal maailmas, ja näeksid, kui erinev on elu seal ja kui palju võimalusi on elada n-ö täisväärtuslikku elu, hakkaksid nad mässama, sest ’miks ei või meie, kui teised võivad?’. Seepärast eelistavadki näiteks Põhja-Koreas kõrgemad võimud, et rahvas oleks rumal ja saaks minimaalselt informatsiooni välismaa kohta. Võrreldes seda olukorda demokraatlike riikidega, näeb, et ka demokraatia ei ole ideaalne: inimõigused on küll tagatud, kuid mis on seaduste taga – seda me siiski ei tea, sest saladusi on palju. Mõned riigisüsteemid on aetud nii keeruliseks, et rahvas ei viitsigi sellesse süveneda. Kaudselt siiski
INIMENE ON ÜKSI Me sünnime üksi ja sureme üksi, kõik vahepealne on kõigest illusioon. Olgu inimene siis karjaloom või mitte, ikka kiputakse just sellest vahepealsest üksindusest suur numbrit tegema. Seejuures peetakse tihti üksindust ja üksildust ekslikult sünonüümideks, ent tegelikkuses on need kaks täiesti erinevat seisundit. Paljud eelistavadki üksiolekut, ent üksildane olla ei taha keegi. Leidub inimesi, kel on üksinduse ees kohutav hirm. Sageli otsitakse seltsi ükskõik kelle näol, et ei peaks üksi olema. Selline käitumine võib aga viia moraaliväärtuste ohverdamiseni. Lihtsalt selleks, et mitte olla üksi, minnakse seltskonnas kaasa tegevustega, mis ei pruugi inimese tõekspidamistega haakuda või seadusega kooskõlastuda. Eriti vanemate inimeste seas on levinud see, et ei abielluta
järgida kindlamalt. Personali koolitus Peale administratiivsete tööde nagu palga- ja hüvitisearvestuse, peab personalijuht kontrollima kultuuriliste erinevuste talutavust ning jälgima töötajate omavahelisi suhteid. Peab arvestama, et erinevates riikides on ka erinevad tööstruktuurid. Seega osad võivad olla rohkem kollektivistlikud ja vabalt töötama väga mitmekesises kollektiivis, kuid on ka neid, kes on harjunud ja eelistavadki individuaalset töötegemist. Seega on suur risk võtta ühe projekti teostamiseks tööjõudu erinevast rahvusest. Motiveerimine Välistööjõu koolitamine on samuti üks personalijuhtimise tähtsamatest ülesannetest. Kõige tõhusamaks ja paremini teostatavamaks peetakse koolitust kodumaal enne ärasõitu. Seal esitatakse ülevaade riigist, kultuurist, uskumustust, eetilistest põhitõdedest ning vajadusel õpetatakse ka elementaarset keelekasutamist. Kindlasti on
kuhugi. Ka kakluses kasutavad naised teatavasti reeglitevastaseid võtteid - hammustamist, kiljumist, nutmist ja esemete purustamist. Kui naine endast välja läheb, soovitatakse tal rahuneda ja tabletti võtta. Vahe ilmnes selleski, et mees oli tihti uhke oma vihastumise üle ning võis sellest hiljem rääkida kui tähtsast sündmusest, millega kaasnes ka nimetamisväärselt publiku kohalolek. Naise jaoks oli tegu siiski peamiselt häbiväärse juhtumiga. Naised eelistavadki selliseid asju ajada nelja silma all. Naise jaoks tähendab agressioon mingis mõttes ebaõnnestumist, kontrollist loobumist kaose kasuks. Kõik nendest uurimustest tulenevad järeldused ei kehti muidugi igal pool ja alati. Näit Venemaal, Eestis ja Soomes, kus viina visatakse kõvasti, tähistab alkoholiagressioon meeste puhul vägagi võimsalt eelpoolkõneldud ekspressiooni. Ning naised muganduvad samas meeste maailma, kontrollimaks neid. KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1
partnerilt vastust, vaid annab selle hetke pärast ise. Enamik uurijaid ei peagi keerdküsimust mitte mõistatuse, vaid nalja alaliigiks ja naljade väljaandjad paberil või internetis ei tee mingit probleemi sellest, kas nali on jutu või keerdküsimuse vormiline. Paljud naljasarjad (nt. hetkel vohavalt populaarsed blondiininaljad või nõukogudeaegne Armeenia Raadio sari, mida nimetati ka siinses naljade ja anekdootide peatükis, samuti elevandi- ja neegrisarjad) eelistavadki just keerdküsimuse vormi. Eesti folklooris on, tõsi küll, ka kaks erandlikult vana keerdküsimuste sarja, mis koonduvad küsimuste "Kumma võtad kas... või...?" ja "Kuhu lähed kas... või...?" ümber. Siin kasutatakse mõistukõnet, mis laseb söögiks kõlbmatuid asju näida kõlbulikena ja vastupidi, minekuks sobivaid kohti sobimatuina ja vastupidi jne.: Kas võtad kulbitäie konni või pajatäie vorste? (st. vähke või usse); Kas võtad poodud poisi või küpse karaski? (st
annaabi.ee 
