Riigi osa maailma metsatööstuses on väga väike. Metsadega seotud probleemid ongi mitmete tuhandete aastate pikkune raie, kuna karjakasvatuseks oli vaja maad ja metsa ei osatud väärtustada. Tööstus Iirimaa peamised tööstusharud on farmaatsiatooted, kemikaalid, arvuti riist- ja tarkvara, toiduained, ja joogid. Kõrvalolevalt pildilt on näha Iirimaa suuremate tööstusettevõtete asukohad. Nagu näha on tööstusettevõtteid üle kogu Iirimaa ja ühtegi väga palju eelistatumat kohta ei ole. Vähem on tööstusi Iirimaa lääneosas, seal on ka rahvastiku tihedus väiksem. Rohkem on tööstusettevõtteid pealinna Dublini lähedal ja mere või ookeani ääres. Iirimaa ekspordib kõige rohkem masinaid, aruvuteid, kemikaale ja ravimeid. Kõige rohkem impordib Iirimaa puitu. Transport 8 Sellelt pildilt on näha kogu Iiri saare raudteed. Nii tihedat raudteede võrgustikku, ilma kallite tunnelite ehitamisega,
Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuse üldhariduskoolides õppemaksuta 30) Kes kaitseb autori õigusi? Riik kaitseb autori õigusi 31) Millega on Eestis tagatud igaühe südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus? Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba 32) Millistel usunditel on Eestis eelistatum positsioon Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi? Mitte ühelgi usundil ei ole Eestis eelistatumat positsiooni, riigikirikut ei ole ning põhiseadus ei sätesta ühelegi usundile eelistatumat positsiooni 33) Millistel juhtudel võib piirata inimese vabadust täita usutalitusi? Võib piirata, kui see kahjustab avalikku korda, tervist või kõlblust 34) Kas võib sundida inimest oma arvamusi ja veendumusi muutma? Kedagi ei tohi sundida neid muutma 35) Kas veendumustega saab õigustada õigusrikkumist? Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist
olukorrast. Olenevalt situatsioonist tuleb kasutada erinevaid juhtimisstiile. Juhtimisstiili ja käitumise teooriatele heideti ette, et nende eeldus, et iga juht kasutab erinevates olukordades ühte ja sama juhtimisstiili pole realistlik. Seega tekkis küsimus, millest lähtuvalt juht otsustab, millist stiili ta kasutab ka kui palju stiile kuulub ühe juhi nö. repertuaari. Vastuseks on kujunenud, et juhil on tavaliselt 2-3 eelistatumat juhtimisstiili (suhetele või ülesandele orienteeritud) ja ta varieerib neid ehk kasutab vastavalt olukorrale. Situatiivsetest teooriatest tuntumad on: Evans, House, Mitchelli eesmärgi- raja teooria, Fiedleri sõltuvusteooria, Hersey-Blanchardi eestvedamisteooria, Vroomi otsustuspuu ja seonduv ootusteteooria. Eesmärgi-raja teooria (M. Evans, R. House, T.Mitchell) autorid pidasid vajalikuks pöörata tähelepanu töötajate omaduste, tunnete & motivatsiooni mõju juhtimisele.