Julgeoleku tõttu piirati linnad müüriga. ja linna ehitati tihedalt täis. See, kummal pool linnamüürist sa elad, näitas sinu staatust: linnamüüri ees elasid vaesemad ja sõja korral toodi need ohvriks, linnamüüri taga elasid rikkamad ja need, keda KAITSTI. Kui sa oled elanud aasta linnamüüride taga, muutusid vabaks. linna tunnuseks on on dokument ,,Linnaõigus". Linnaõigusel põhinevad nähtamatud müürid tagasid eliidile eelisolukorra ja neid ületada suutsid vähesed. Maaisanda poolt antud linnaõigus tagas linnale autonoomia ning eristas teda ümbritsevast keskkonnast. Ühe sõnaga muutiski linnaõigus küla linnaks. 16) Nimetage 3 privileegi, mis olid keskaegsel linnal · Mõned linnad muutusid linnvabariikideks, mida valitses raad · õigus ise oma asju otsustada, kaubelda ja raha vermida. · Linnaõhk tegi vabaks, selles mõttes olid linnakodanikud õiguslikult kaitstud
Piirimäe 2000). 2. 4. 2. Müürid ja privileegid Linna kaitsesid tema privileegid. ,,Linna õhk teeb vabaks," öeldi selle kohta. Aga vabadus ei laienenud kõigile linnas elavatele inimestele ühtmoodi (Helmut Piirimäe 2000). Eelisseisundis olid linnakodanikud, kelle seast tõusid omakorda esile rikkad kaupmehed, pankurid ja pärilik linnaaristokraatia patritsiaat. Niisiis asusid kivimüüride varjus veel teised, linnaõigusel põhinevad nähtamatud müürid, mis tagasid eliidile eelisolukorra ja mida ületada suutsid vähesed. Inimene, kes tahtis saada linnakodanikuks, pidi pärinema seaduslikust abielust, tal pidi olema toetajaid ja soovitajaid ning küllalt vara, et tagada endale seisusekohast äraelamist. Kõigele lisaks tuli vähemalt aasta linnamüüride vahel elada. Linnakodaniku staatus tähendas ka kuulumist mingisse ühendusse, mis oma liikmete huvisid kaitses ja vajadusel nende eest välja astus. Kõikvõimalikud vennaskonnad ja liidud moodustasidki linnaelu kandepinna
Eestimaa kubermang, mille pealinnaks sai Tallinn, hõlmas kogu Põhja-Eestit (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa). Liivimaa kubermang võttis enda alla kogu praeguse Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ning selle tähtsamaks linnaks sai Riia. Saaremaa staatus oli põhimõtteliselt kindlaks määramata. Kuna ta liideti Rootsi aladega alles 1645. a, ei osatudki teda algul kummagi kubermanguga liita. Vormiliselt kuulus ta siiski Liivimaa kubermangu, kuid säilitas kogu edaspidise aja teatud eelisolukorra võrreldes teiste piirkondadega. Mõlema kubermangu kõige kõrgemaks kohapealseks võimuesindajaiks olid kindralkubernerid kelle ülesannete hulka kuulusid näiteks sõjaväe juhtimine, kubermangu majanduspoliitika korraldamine ja jälgimine, samuti panid nad ametisse madalamaid riigimehi ning kontrollisid nende tööd. Kuid nende ülesannete hulka kuulus ka teede (eriti just sildade) ja postiteenuste korrashoid. Kindralkuberneri enda aga määras ametisse Rootsi
19.sajandi algul kujunes eesti maarahva koolielus välja kaks tasandit: Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti oma. Liivimaa Eesti- osa ettejõudmist põhjustasid mitmed asjaolud. Eelkõige sai otsustavaks 18.sajandi koolivõrgu püsimajäämine. Oma osa etendasid uue õppekorralduse kavandamisel ka tartu ülikool ning rida mõjukaid isikuid, kes Liivimaa koolidele palju tähelepanu pöörasid või õpikuid kirjutasid. Kõigele lisaks andis Liivimaa koolidele eelisolukorra 1819. aasta talurahvaseadus oma täpsemalt piiritletud koolikorraldusega. Ülikooli koolikomisjoni üritustest hoolimata jäi rahvakool 19.sajandi esimestel aastakümnetel tasemele, mille see oli saavutanud eelmise sajandi viimasel veerandil. Sisuliselt tähendas see koduõpetuse domineerimist ja kooliminekut nendele, kes kodus lugemist selgeks ei saanud. Liivimaal loeti pärast 1819. aasta talurahvaseaduse väljaandmistv kooliealisteks kõik lapsed 8. eluaastast leeriminekuni(16