soojusenergeetika arenguplaanis" vajalikuks ühendada Tamsalu ja Sääse kaugküttesüsteemid ühtseks süsteemiks. Aruandes arvati, et süsteemi soojusvarustus peaks hakkama toimuma AS-i Tamsalu Kalor katlamaja baasil, mis ka 9 aastat hiljem realiseerus ehk Tamsalu katlamajast sai Sääse aleviku soojustootja. Lisaks arvati, et projekti läbiviimine on tehniliselt suhteliselt lihtsalt teostatav vajalik oleks olnud installerida 700m eelisoleeritud soojustrassi, orienteeruva maksumusega 116 000 eurot. 1997. aasta projekti toetas ka keskkonnaalane aspekt võttes Sääse katlamajalt keskkonnakahjuliku põlevkiviõli kütmise võimaluse, töötaks Tamsalu katlamaja suurema koormusega katlad nominaalile lähedasemal reziimil, mis seega tagaks ökonoomsema põlemisreziimi ja vähendaks kahjulike heitmete kogust õhus.75 Põhjus, miks projekt varem ei realiseerunud, tulenes tollasest soojusenergia hinnast (umbes 24
1512 Restkaev 1 tk 5 312,72 65 378 152 Väliskanalisatsioon 1521 Kanalisatsiooni kontrollkaev 1 kmpl 8 611,42 104 716 1522 Kanalisatsiooni toru DN=150 30 jm 2 7,92 63,2 29,9 3031 154 Veetorustik 1541 Soojatrass eelisoleeritud toru 35 jm 4 263,65 50 10978 157 Kaabelliinid 1571 Kõrgepinge liin 35 jm 0,5 22,03 6,5 999 158 Sideliinid 1581 Sideliinide kaev 1 tk 8 215,43 104 320
Vedelike segud, Sulametallid, Keraamilised metallist kuulid. Soojust akumuleeruvad tellised vi keraamilised plokkid. Enam levinumad Veeaur, Vesi ja Suitsugaasid.vike kulu , suure entalpia vrtuse tttu. Krge soojuslekande tegur. heks puuduseks on tema piiratud transporditavus ta hakkab kiiresti kondenseeruma. Kuumal veel kui soojuskandjal on kllalt suur konvektiivsus lekande tegur ja just sundkonvektsiooni korral ja teda saab juhtida kllalt kaugele eriti kaasajal kus kasutatakse eelisoleeritud torusid.Ja kttessteemides ei ole probleemi nende pinna temperatuuiga kuni 70(kraadi) radika pinna temp on natukene madalam. Suitsugaasid (igapevases elus ei ole nii palju , katelde sees ikka , tstusashju jms) temp ei sltu rhust nii nagu veeaurul oli see. saab krge temp. gaase saab kasutada atmosfrirhu heks suureks puuduseks on vike soojuslekande tegur.Klmutites rakendatakse madala temp soojuskandjaid neid nimetatakse klmutus agentsideks , nndanimetatud klmutusagentside keemistemp on alla
MAJANDUSLIKUD ALUSED 9.1 Kaugküttesüsteemid Kaugküttesüsteem koosneb ühest või mitmest soojust tootvast jaamast või katlamajast, kaugkütte soojusvõrgust ja tarbijatest. Kaasaegses kaugküttesüsteemis on nii soojusjaamad ning katlamajad kui tarbijad soojusvõrgust soojusvahetitega eraldatud. Soojuskandjaks kaugkütte soojusvõrgus on üldreeglina vesi, kuid ajalooliselt on kasutatud ka auru. Kaugkütte soojusvõrgu torustikes kasutatakse tänapäeval peamiselt eelisoleeritud torusid (vt Joonis 9 .84), mille isolatsioonikihti kaitseb isolatsiooni märgumise eest plastmassist kaitsekiht. Tüüpiliselt on sisemine, st soojuskandja transpordiks kasutatav toru terasest, kuid seoses kaug- küttes kasutatavate temperatuuride alanemisega on väiksema läbimõõduga torustike puhul levima hakanud ka plastist sisetorude kasutamine. Isolatsiooni sisse võib väiksemate sisetoru läbimõõtude korral paigaldada ka kaks toru, st nii
annaabi.ee 
