kiiresti riknema. Niiluse jõgi andis Egiptusele ka suhteliselt hea strateegilise eelise oma vastaste eest, kuna vastased pidid ründamiseks kõigepealt Niiluse jõe ületama, mis aga oli mitmest kohast arvestavalt lai. See andis egiptlastele võimaluse oma jõepoolel oodata vastaseid ja visata neid odadega surnuks. Eriti lihtsaks tegi egiptlastele selle see tõsiasi, et jõe ületanud vastased olid suurima tõenäosusega ära kurnatud jõe ületamisest. Ilma sellise eeliseta oleks Egiptus üsnagi kindlalt varem juba ära vallutatud ning Egiptuse tsivilisatsioon poleks nii kaua püsinud. Peamiseks transpordi- ja kaubateeks Egiptuses oli samuti Niiluse jõgi. Kuigi Vana-Egiptuse ajastul kasutati transpordiks ka eesleid, eelistati siiski jõeteed. Eriti efektiivne oli Niilus transporditeena üleujutuste ajal, sest siis jõuti soovitud sihtkohta kuni 4 korda kiiremini tänu kiirendatud veevoolule
tõttu oleks ka soojuskadu suur. Seega on parim lahendus selline periood veeta energiasäästlikus seisundis. Samuti on passiivne olek vajalik karupoegade arengule kuluvate energiavarude minimeerimiseks. Taliuinak annab ka kuluvate energiavarude erinevuse tõttu eelise ühte ala asutavate karuliikidevahelises konkurentsis väiksemate kehamõõtmetega liigile, kes ilma selle eeliseta jääks konkurentsis kaotajaks. Pruunkaru hakkab taliuinakuks valmistuma suve teisel poolel, süües 23 korda rohkem normaalsest toidukogusest. Karu kehakaal võib tekkinud nahaaluse rasvkoe paksenemise tulemusena tõusta 3035%. Veidi enne taliuinaku algust muutub karu anorektiliseks ning tühjendab oma seedetrakti. Eestis jäävad karud taliuinaku tõttu paikseks enamasti u. oktoobri teisest poolest.
Sellepärast oli meie ratsavägi paisatud kaosesse selle uue väe poolt ja mõned kohordid tagalast saadeti neile appi kes, murtuna shokist lendavate kehade poolt, suurendasid paanikat. Neid tõrjuti sohu, mis oli nende ründajatele hästi tuntud ja ohtlik inimestele, kes seda ei tundnud, kuni Caesar (Germanicus) juhtis edasi oma leegionid lahingukorras. See süstis hirmu vaenlastesse ja andis enesekindlust meie sõduritele ja mõlemad pooled eraldusid ilma kumbagi eeliseta.`` (Tacitus 14:63) Siit on eriti selgelt näha roomlaste jalaväe paremust, mis oli suutnud nii kaua vallutajatena omale nime teha. ,,Varsti pärast seda juhtis Germanicus oma armee Amisiasse, võttes oma leegionid laevadega nagu ta nad kaasa oli toonud. Osale ratsaväest tehti ülesandeks jõuda Reini jõeni piki rannikut. Caecinale, kes juhtis omaenda väeüksust, soovitati, kuigi ta liikus piki teed, mida ta tundis, läbida Pikad Sillad võimalikult kiiresti
annaabi.ee 
