ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiatüübid Lihtaktsia Eelisaktsia Teise järgu aktsia Aktsiavaru Valitsuse aktsia ettevõttes Aktsiaderivaadid Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad. Lihtaktsial on tavaliselt hääletamisõigus firma otsuste üle, kuid tavaliselt natukene erinev eelisaktsia hääletamisõigusest Eelisaktsia Eelisaktsiatel on tavaliselt suuremad õigused kui lihtaktsiatel. Neil on eelisõigus dividendide ja varade jagamisel. Tavaliselt eelisaktsiatel puudub hääletamisõigus, kuid vahel on hääletamisõigus lubatud tähtsamate otsuste tegemisel, nagu uute aktsiate emiteerimine või direktsiooni valimine. Teise järgu aktsiad Teise järgu aktsiaid antakse välja ainult kindlale ettevõttele ning aktsial on kindlaks määratud erilised õigused. Aktsiavaru
3.1. Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad. Lihtaktsial on tavaliselt hääletamisõigus firma otsuste üle, kuid tavaliselt natukene erinev eelisaktsia hääletamisõigusest Aktsia väärtuse leidmine, kui dividendid on konstantsed: kus: (1) - aktsia hind täna - nõutav tulunorm - igaaastane dividend 3.2. Eelisaktsia ,,Eelisaktsiatel on tavaliselt suuremad õigused kui lihtaktsiatel. Neil on eelisõigus dividendide ja varade jagamisel. Tavaliselt eelisaktsiatel puudub hääletamisõigus, kuid vahel on hääletamisõigus lubatud tähtsamate otsuste tegemisel, nagu uute aktsiate emiteerimine või direktsiooni valimine." (Eelisaktsia, http://www.minuraha.ee/sonaraamat/) 3.3. Lihtaktsia ja eelisaktsia eelised ja puudused
Kohustus välja osta Ei Ei (põhisumma tagasi maksta) Dividend/intress Dividend Dividend Ettevõtte kohustus maksta Ainult pärast deklareerimist Ainult pärast deklareerimist dividendi/intressi Turuhinna kõikumine Suur Keskmine normaaltingimustes Lihtaktsiatel on investeerimisrisk ja ka turuhinna kõikumine kõrgem kui eelisaktsiatel. Seega autori arvates tuleks võimaluse korral pigem investeerida eelisaktsiatesse. 1.3 Teise järgu aktsia Seitsmekümnendatel kui Canadian Radio-television and Telecommunications Commission hakkas asutama uusi meedia ja telekommunikatsiooni ettevõtteid, tõusid esile teise järgu aktsiad. See toimus nii rahaliste puuduste pärast, sest eetriaegade litsentsid nõudsid suurel määral kulutusi ning sellel ajal oli paljudes riikides võõromandi piirangud
jaotamisel. Sellest tuleneb ka eelisaktsia nimi. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 100 eurot aastas. Seetõttu on eelisaktsia põhimõtteliselt nagu võlakiri. Kui aktsiaseltsil ei ole jaotatavat kasumit või sellest ei piisa, võib eelisaktsia omanikele dividendi täielikult või osaliselt maksmata jätta. Maksmata osa liidetakse järgmisel aastal makstava dividendiga, arvestades juurde intressi seaduses sätestatud suuruses. Mõnikord on eelisaktsiatel siiski ka hääleõigus. Selle eesmärk on jätta juhtimisõigus piiratud grupi isikute kätte. Näiteks on A-klassi aktsial 10 häält, B-klassi aktsial 5 häält ja C-klassi aktsial 1 hääl. 251. Millised on aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelised suhted? Aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt, erinevused saavad olla aktsiate erinevate suuruste korral. Aktsionäril on õigus saada vastavalt aktsia suurusele dividende, mille väljamaksmise
annaabi.ee 
