ühiskondade vahel. Majanduses – transnatsionaalsed korporatsioonid, teadmiste majandus, informatsiooniajastu. Poliitikas – NL stiilis kommunistliku süsteemi lagunemine, rahvusvaheliste ja regionaalsed valitsemisviisid (ÜRO ja EL), rahvusvaheliste valitsuste väline koostöö (greenpeace, red cross) Riskid – ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel. Eelindustriaalses (traditsioonilises) ühiskonnas – looduslikud ohud; industriaal ühiskonnas – looduslikud ohud; toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem). Riskiühiskond – toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine. Globaalne riskiühiskond – rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse, ebakindluse ja riski poliitmajandus. Globaaldebattide koolkonnad – skeptikud – majanduse
Weber Industriaalkapitalismi areng Bürokraatia areng Vajadus sujuva, loogilise, ratsionaalse sünkroniseerimise järele Ajaline kordineerimine Aja ja töö seosed eelindustriaalses ja industriaalses ühiskonnas Eelindustriaaline ühiskond Aega ei mõõdeta Ajakäsitlus tsükliline Tööd tehakse ülesannete täitmise, mitte aja järgi Industriaalühiskond Aeg homogeenne, objektiivne, mõõdetav, kvantitatiivne Aeg ei lähe enam mööda, seda kulutatakse Aja ja töö standardiseerimine Täpne töö sünkroniseerimine ja kontrollimine Efektiivsem ja intensiivsem aja kasutamine kui varem
5 Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 6 Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 7 Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine 15. Sotsiaalne mobiilsus, horisontaalse ja vertikaalse mobiilsuse liigid SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja gruppide liikumist süsteemi sees. Eelindustriaalses kastisüsteemis omandatud staatus mõjutab, paika pandud inimese koht sotsiaalses süsteemis. Sotsiaalne mobiilsus on võimatu. Avatusd ehk industriaaless ühiskonnas on võimalik individuaalne sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab indiviidi, sotsiaalse objekti või inimtegevusena loodud väärtuste liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees ühest sotsiaalsest positsioonist teise.
Sotsiaalse kihistumise aluseks on sotsiaalne ebavõrdsus. Selle tagajärjel erinevad inimeste - elustiilid, - võimalused eneseteostuseks, - sotsiaalseks liikumiseks e sots. mobiilsuseks. Sotsiaalne ebavõrdsus on klasside formeerumise aluseks. Sotsiaalne ebavõrdsus - sotsiaalsete hüvede ebavõrdne jaotumine ühiskonnas. Sotsiaalsed hüved jõukus, võim ja prestiizh antud sotsiaalses süsteemis, ühiskonnas. Eelindustriaalses ühiskonnas: peamiselt indiviidi-tasandi nähtus. 18 Industriaalses ühiskonnas: pigem rühma-tasandi nähtus (ebavõrdsus inimkategooriate vahel). Sotsiaalse kihi moodustavad inimesed (perekonnad, sotsiaalsed rühmad), kes asuvad mistahes kihistumise dimensioonis samal astmel . Sotsiaalne kihistumine e stratifikatsioon tähendab kõikide inimrühmade struktureeritud ebavõrdsust
annaabi.ee 
