Juhendaja: R. Orumaa, MA Tallinn 2011 1) 3 liiki infootsijaid on igapäevased kasutajad, professionaalid, teadustöötajad. 2) Info otsingul on oma strateegia. Esimeseks, me vaatame kuidas me tunneme infot. Teiseks, me analüüsime missugune info meil on vaja ja kust me saame seda võtta. Pärast seda me otsime abivahendeid missuguseid me saame kasutada. Siis me rakendame infootsingu plaan ja teeme eelhindamist. Lõppuks me hindame meie infootsingu töö ja teeme kokkuvõte. 3) Internetis infootsija abivahendid on 4. Esimesed on otsirobotid. Teisel sõnal otsimootor. Selle abiga Te võite automaatselt veebilehti läbivaatada ja oma mällu otsiprogramme salvestada. Teine on temaatilised kataloogid. Siin inimtoimetaja koostab ainekataloogid. Kolmas on metaotsijad, kus üheaegselt paljusid otsimootoreid töösolevaid otsisüsteemid.
mittevajalikkust. Sellistel juhtumitel tuleb otsustada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta nn eelhindamise alusel (vt ka Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lõiget 2). Eelhindamine peab andma vastuse küsimusele, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline negatiivne mõju ning kui tõenäoline on selle mõju ilmnemine. Eelhindamist võib lugeda keskkonnariski esmaseks hindamiseks. Sageli ei saa välistada võimalust, et kavandatav tegevus põhjustab tõsist kaudset negatiivset mõju. Kui aga sellise mõju ilmnemise tõenäosus on kaduvväike, tuleb risk hinnata väikeseks ning keskkonnamõju hindamist mittevajalikuks. /3:33/ Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §3 sätestab keskkonnamõju hindamise
· kliendi rehabilitatsiooniks valmisoleku ja isiklike eelistuste väljaselgitamine, esmaste eesmärkide sõnastamine. · kliendi nõustamine asutuse/teenuse/programmi valiku osas (erinevate asutuste võimaluste tutvustamine, järjekord jm). · Kaalutlusotsuse langetamine, · eitava otsuse motiveerimine ning isiku seostamine KOV-ga, ravisüsteemiga. Eelhindamise sisu: · Eelhindamist viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist (kõrgharidus + rehabilitatsioonialane täiendõpe). · Vajalik juurdepääs IT süsteemidele (tervise infosüsteem, STAR, SKAIS). · Vajalikud hindamisvahendid (WHO DAS 2.0 puude hindamise küsimustik, reh.teenuse vajaduse hindamise vorm). · Samuti tuginetakse isikult või tema esindajalt saadud informatsioonile (vestlus, et selgitada välja vajadused, eesmärgid - assisteeritud intervjuu).
nimekirjades puudub, järeldada olulise keskkonnamõju puudumist ning keskkonnamõju hindamise mittevajalikkust. Sellistel juhtumitel tuleb otsustada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta nn eelhindamise alusel (vt ka Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lõiget 2). Eelhindamine peab andma vastuse küsimusele, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline negatiivne mõju ning kui tõenäoline on selle mõju ilmnemine. Eelhindamist võib lugeda keskkonnariski esmaseks hindamiseks. Sageli ei saa välistada võimalust, et kavandatav tegevus põhjustab tõsist kaudset negatiivset mõju. Kui aga sellise mõju ilmnemise tõenäosus on kaduvväike, tuleb risk hinnata väikeseks ning keskkonnamõju hindamist mittevajalikuks. /3:33/ Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §3 sätestab keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse: seda peab tegema,
annaabi.ee 
