2)Valk moodustab apsiidi (kaitseks - kaitsevalgud ja peremeesraku ära tundmiseks - retseptorvalgud). Suurus: alla valgusmikroskoobi nähtavuse piiri. Kuju: 1)Isodiameetriline (hulktahukas). 2)Pulkjas lühem, niitjas pikem. 3)Liitehitused (faagid) bakteris viljelevad viirused. Rühmad: 1) DNA. 2) RNA sünteesivad RNA põhjal DNA ja hakkavad seal paljunema. 3) (DNA+RNA Riketsiad bakterid) pole viirus, parasiitne, rakusisesed bakterparasiidid. Päritolu: 1) Eeleluline, ürgpuljongi esimeste elustruktuuride järglased. 2)Hulkuma läinud geenirühm viirused kasutavad enda arendamiseks peremeesraku geene. 3) Redutseerunud bakter. Viiruse leviku eeldus: Parasiit saab eksisteerida vaid piisavalt tihedas peremehe populatsioonis. 1)peremehed pidevalt väga tihedalt koos (bakterid, üherakulised organismid). 2)peremees hulkrakne, viirus elab peremeesrakkude populatsioonis mis moodustavad hulkrakse organismi (peremehed kohtuvad vahetevahel loomad, taimed)
Polüploidsus Taimedel, seentel (liikidel, isenditel) Koespetsiifiline (a) Autopolüploidus (b) allopolüploidus 1 Üldbioloogia. 1.-2. Evolutsioon Elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu on (bio)evolutsioon 4 järku: 1 Kosmiline evolutsioon (meie jaoks esimesed 10-11 mlrd a.) a. Maa vanus 4,5-5 mlrd a. 2 Keemiline evolutsioon (eeleluline) "mõned miljonid a. a. "Ürgpuljong" Oparin-Milleri katsed (CH4, NH3, H2O) b. Mikrokerad 3 Bioloogiline 4 mlrd a. 4 Sotsiaalne 1 miljon (?200 miljonit, ??2-3 miljardit?? a) a. Neoliitikum 10-20 tuh a. b. Neoliitiline revolutsioon (Levant, Palestiina, Mesopotaamia) 1, 2 otsene informatsioon 3 geneetilise mälu ja tõlkemehhanismi evolutsioon: aeglane uue teabe hankimine 4 sotsiaalse mälu: kiire uue teabe hankimine Evolutsiooni tõendid
sugulasliikide rühmadesse liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda , mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Eluriigid Maakeral- Eelrakulised, Arhed, Bakterid, Esiviburlased, Seened, Ainuraksed, Protistid, Taimed, Loomad Eelrakulised Virophyta obligatoorsed : RNA ja, või DNA ja valk; Suurus 10-20 nm; Kuju: isodiameetriline, pulkjas, liitehitus; Rühmad: RNA, DNA või RNA+DNA; Päritolu: eeleluline, hulkuma läinud geenirühm, redutseerunud bakter?; Olelusvormid ja peremeesorganismid; Ülekanded ja siirutajad viirused- on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. Viiruste tekke kohta puudub ühtne seisukoht, ning on tõenäoline, et erinevad viiruste rühmad pole ka ühesuguse päritoluga. Kuna viirused pole ilmselt ühisest
proteobakter. VIIRUSED Viirused (Pole elus organismid, on elus aine). Obligatoorsed elemendid (Nuklehape DNA, RNA, valk moodustab kapsiidi). Suurus (alla valgusmikroskoobi nähtavuse piiri, 10-300nm, kuni 20 kordne erinevus suuruste osas). Kuju (isodiameetriline e. hulktahukas, pulkjas e. niitjas, liitehitusega e. faagid). Rühmad (RNA, DNA, DNA+RNA=riketsiad, balterid). Päritolu ei saa tõestada (eeleluline, esimeste elustruktuuride järglased, hulkuma läinud geenirühm, redutseerunud bakter). Evolutsioneeruvad iseseisvalt. Mutatsioonid (võtavad kaasa peremehe geene, teiste viiruste geene). Levik (loomadel, taimedel, bakteritel, seentel, eeldusel, et peremehe populatsioon on tihe või on hulkrakne, haruldastel liikidel pole viiruseid, füüsikaliste välisjõudude toel nt. gripiviirus ja faagid, parasiitloomade abil, viirus paljuneb ka vaheperemehes nt
annaabi.ee 
