tuluallikas. Puidusektorit võib pidada üheks Eesti tähtsamaiks majandusharuks, kuna juba tööstuse käigest annab mets ühe neljandiku. Riigikogu poolt heakskiidetud metsanduse arengukavas aastani 2010 on märgitud, et sotsiaalse arengu seisukohast on metsandus eriti tähtis tööhõive kindlustaja, eriti maa piirkondades. Paljudes maakohtades on metsandus peamine kui mitte ainus töökohti pakkuv tootmisharu. Metsa majandamisest laekuvad maksud moodustavad suure osa kohalike omavalitsuste eelarvetuludest. Maaelanikele on odav ja suhteliselt kergelt kättesaadav küttepuit oluline energiaallikas. Viimastel aastatel on ka küttepuidu töönduslik kasutamine järsult tõusnud. Seega sõltub riigi rahakott nii mõneski mõttes meie oskusest seda loodusvara ära kasutada. Veel on mets keskmise eestlase jaoks peamine puhkevõimaluste pakkuja, eriti tänu grillimis platsidele ja vaatetornidele, mis on riigi metsadesse loodud.
Suurim kuluartikkel on haridus 93,8 miljoni krooniga, mis arvestab ka uue Pangapealse lasteaia avamisega veebruari keskel. Suurimad investeeringud on teedeehituse valdkonnas. Oluliselt on 2008. aastal suurenenud sotsiaaltoetused. Nii näiteks on sünnitoetus tõusnud 5000-lt kroonilt 6000 kroonini, kooli alguse ja lõpetamise toetus tuhandelt 1500 kroonini. Valla 2007. aasta eelarve tulude maht oli 149,7 miljonit krooni, koos lisaeelarvetega 167,3 miljonit krooni. Eelarvetuludest moodustasid maksud 83,5%, toetused 10,2%, kaupade ja teenuste müük 5,3% ning muud tulud 1%. Tulude osakaal on sisuliselt samasugune ka 2008. aastal. 3.3 Haridus ja tervishoid Vääna kool töötab ajaloolises mõisahoones alates Vääna mõisa riigistamisest 1920. aastal, 1999. a asutati kooli juurde ka lasteaed. Uues koolimajas alustas 1986. aastal tööd Tabasalu Ühisgümnaasium, samas hoones avati ka Tabasalu Muusikakool
Laenude võtmine - Vald ja linn võivad võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) ja võtta muid võlakohustusi järgmistel tingimustel: 1) kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside, võlakirjade lunastamise kulude ning käesoleva lõike punktis 1 käsitatavate muude võlakohustuste kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või
annaabi.ee 
