need kulud mis ei ole otseselt asutuste endi toimimisega seotud (näiteks Kaitseministeeriumis katseotstarbelise varustuse soetamise kulud, Maanteeametis teehoiu kulud, samuti sisalduvad siin erinevate uuringute tellimise kulud jne); muud kulud põhilise osa moodustavad riigisaladustega seotud asutuste kulud (nt. Kaitsepolitseiamet), teiste asutuste osas sisalduvad siin põhiliselt maamaksukulud. Suurima osa eelarvekuludest moodustavad reeglina eraldised viimastel aastatel 70-80% eelarvemahust, tegevuskulude maht jääb reeglina 20% juurde (alates 2009. aastast seoses kärbetega ca 16%) ning investeeringute osakaal on reeglina 8% ligiduses (alates 2009. aastast ca 5%, kuna järjest enam riigiasutuste investeeringuid tehakse läbi Riigi Kinnisvara ASi). Kuidas riigieelarvet koostatakse? Riigieelarve koostamine kestab enam kui aasta. Valitsusasutused alustavad järgmise aasta eelarve koostamist hiljemalt eelneva aasta alguses, koostades valitsemisala arengukava
probleeme. Valitsusel ega parlamendil pole sellise süsteemi puhul eriti põhjust kiirustada eelarve vastuvõtmisega. Kuid et nende tegevus aktiviseerida rakendatakse 1/12 meetodit. Valitsusel lubatakse uue eelarveperioodi esimesel kuul kulutada 1/12 eelmise aasta eelarvest jne. Lubatakse teha seaduses ettenähtud kulutusi, sotsiaal- ja abirahad, eelarveliste asutuste ülalpidamine jm. Lisaks muid kulutusi teatud ulatuses eelarvemahust, kuid ei lubata alustada uusi programme ega investeeringuid. Spetsialiseerituse printsiip: Valitsus võib kulutada ainult nendeks otstarveteks, mis on eelarves ettenähtud. Kvantitatiivne spetsialiseeritus tähendab seda, et kulutada tohib maksimaalselt nii palju kui seadus ette näeb. Seega on keelatud plaanivälised ja üleplaanilised kulutused. Kvantitatiivse spetsialiseeritusega määratakse
tõsta oma isiklikku sissetulekut lähiperspektiivis. Nimelt sõltub mänedzeri ametipalk sageli sellest, millisesse suurusgruppi vastaval tegevusalal ettevõte käibe alusel kuulub. Omanik seab esiplaanile kasumi kasvu, kuid seda eriti pikaajalises perspektiivis. 2) Mänedzer püüab oma sissetuleku suurendamise eesmärgil ettevõtte eelarvet suurendada. Nimelt võib mänedzeri kompetents ja ametipalk oleneda ettevõtte eelarvemahust või mõnest teisest ettevõtte tegevusmahtu iseloomustavast näitajast (varade väärtus, kapitali suurus, bilansimaht). Samuti võivad tekkida vastuolud juhtkonnas seoses sellega, et juhtkonda võivad üheaegselt kuuluda nii kapitali omanikud kui mänedzerid. Viimased peavad reeglina oluliseks osanike huvide järgimist ja tasakaalu, aga neil võivad olla ka oma eelistused: ettevõtte säilitamine, sõltumatus, võim, tunnustus, karjäär.
annaabi.ee 
