Lisaks teenisid Eesti Pank ja Riigikassa suuri summasid Vene kulla vahendamisega läände. Suhteliselt ulatuslik oli ka Nõukogude Liidu transiit Eesti kaudu ning eksport Venemaale. Tõenäoliselt arvati, et väliskaubandus Venemaaga suureneb veelgi. Venemaaga toimuva väliskaubanduse senist mahtu peeti väikseks, sest enne iseseisvumist läks Eestist välja veetud kaupadest ligi 90 protsenti idaturule. Samas ületas aastatel 19201923 riigi import eksporti ning eelarvekulud tulusid. Vahendid eelarvekulutuste katmiseks saadi marga emissiooni suurendamise teel. Kui veel 1920. aasta lõpul oli käibel 1800 miljonit Eesti marka, siis 1923. aasta lõpul 3600 miljonit marka. Marga kiire käibeletoomise teiseks oluliseks põhjuseks olid Eesti Panga laenud. Kui 1921. aasta lõpul oli laenude kogusumma 1400 miljonit marka, siis 1923. aasta lõpul 4800 miljonit marka. Ligikaudu kaks kolmandikku laenudest oli antud panditud
(Lisa 3) valmistati nii Helsingis, Berliinis kui ka Tallinas Riigi trükikojas, kuhu 1919. aasta juulis viidi pangatähtede tootmine üle ( Eesti Panga muuseum, 2008, lk 4-9) Esialgu läks kõik hästi. Tartu rahulepinguga sai Eesti Nõukogude Venemaa käest 15 miljonit kuldrubla sõjakahjude hüvitamistasu. Lisaks teenisid Eesti Pank ja riigikassa aastatel 1920-1922 suuri summasid Vene kulla vahendamisega läände. Samas ületas aastatel 1920-1923 riigi import ekspordi ning eelarvekulud tulusid. Vahendeid eelarvekulutuste katmiseks saadi marga emissiooni suurendamise teel. Kui veel 1920. aasta lõpul oli käibel 1800 miljonit Eesti marka, siis 1921. aasta lõpul 3100 miljonit ja 6 1923. aasta lõpul 3600 miljonit marka. Marga kiire käibeletoomise teiseks oluliseks põhjuseks olid Eesti panga laenud. 1922. Aasta teisel poolel algas Eesti Panga välisvaluutavaru kasutamine laenudeks.
kulutused ja näidatakse ära eelarve tulude allikad. Igal aastal koostatav riigieelarve on valitsuse tähtsaim dokument ning oluline vahend riigivalitsemiseks. Riigieelarve valmimisse annavad oma panuse väga paljud riigiasutused, mitmed organisatsioonid ning parlament. Eelarve kaks poolt on nagu tavaline ettevõtte bilanss tasakaalus. Tänapäeval on saanud lausa tavaks see, et enamikus arenenud riikides ületavad eelarvekulud tulusid. Eespool kirjeldatud olukorda nimetatakse eelarve puudujäägiks ehk defitsiidiks. 47.Maks, liv, maksukandja jt. maksundusalased phimisted. Maks on riigi poolt enda kasuks kehtestatud kohustuslik makse, mis maksumaksjale otsest kasu ei anna. Maksu iseärasuseks on seega kohustuslikku ja otsese vastuteene puudumine. Kohustuslikkus avaldub sel viisil, et maksumäärad ja muud maksudega seotud asjaolud määratakse kindlaks
annaabi.ee 
