· õpetajate erialane arendamine, · keskuste ja võrgustike loomine parima kogemuse siirdeks, · äri-ja hariduse partnerlused, · koolide ja administratsiooni ettevõtjalik orientatsioon, · ühiskondliku toetuse (kandepinna) loomine, 2 · võimalused õppuritele katsetamaks riskantsete projektidega, · (üli)õpilaste ettevõtlusprogrammid ja (üli)õpilasfirmade laenud, · märkimisväärsed eelarveeraldised (kõigeks eelnevaks) ja · mõlema ministeeriumi 14. MIS TÜÜPI OLI / ON EESTI ETTEVÕTLUSPOLIITIKA? · Lundström ja Stevenson (2001): pikemaajaliste väikeettevõtluse arendamise kogemustega maad kalduvad tõenäolisemalt VE-poliitika laienduse poole, sel alal "värskemad" aga tervikliku E-poliitika poole. · Eesti E-poliitika tüüp ,,väikeettevõtluspoliitika jätku" ning "tervikliku väikeettevõtluspoliitika" kombinatsioon,
· ühiskondliku toetuse (kandepinna) loomine, · äri- ehk ettevõtluskonsultantide professionaalne arendus, · võimalused õppuritele katsetamaks riskantsete projektidega, · kõigi osaliste (lisaks konsultantidele) orienteerimine, · (üli)õpilaste ettevõtlusprogrammid ja (üli)õpilasfirmade laenud, · võrgustikud (mis mõnedes maades on saanud e-poliitika · märkimisväärsed eelarveeraldised (kõigeks eelnevaks) ja eriliseks ja oluliseks komponendiks). · mõlema ministeeriumi (majandus- ja haridus-) kohustumine. Eestis on selleks olemas (maailma ulatuses) eesrindlik alusdokument Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 43 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 44
menetlus, vastavate õigustatud ja/või kohustatud subjektide ringi määratlemine ning vastutus mitteõiguspärase tegevuse või tegevusetuse eest. RIIGIORGANITE TUNNUSED NING NENDE LIIGITUSI Riigiorganite tunnused: 1) riigiaparaadi struktuurne osa; 2) riigivõimu volitused - ultima ratio põhimõte; 3) sisemine struktuur, funktsionaalsed ja harukondlikud struktuuriüksused; 4) moodustamine ettenähtud korras; 5) kindel ülesanne ja pädevus selle teostamiseks; 6) eelarveeraldised ja muu raha oma ülesannete täitmiseks; 7) koosseis koosneb füüsilistest isikutest, kes on riigiteenistuses ning moodustavad bürokraatia ehk profesionaalse riigiteenistujate korpuse. Riigiorganite põhiliigitusi 1) Levinumaid kolmikliigitusi: a) seadusandlikud riigiorganid; b) täitev-korraldavad riigiorganid; c) kohtuorganid. Vastab võimude lahususe põhimõttele, kuid ei arvesta riigipead (kui tal on dekreediõigus +absoluutse või supsensiivse veto õigus)
annaabi.ee 
