· Kõrgetasemeline niisutuspõllundus · Keraamika,metallitootmine · Võtsid kasutusele ratta,vankri · Lõid kirja · Neil oli vanem teadaolev koolusüsteem(astron.matem) Ehituskunst kurgaan kunstlik mägi, tornid-paabeli torn, templid, babülon. Kald-stoll on kaldkaeveõõs, mis on analoogne horisontaalse stolliga, kuid suue asub tunduvalt madalamal kui stolli lõpp. 20. sajandi alguses eKr tungisid üheaegselt sisse lääne poolt semi rahvas amoriidid ja ida poolt eelamlased ning riik lagunes. Tekkisid väikeriigid Assuri, Babüloni, Esnunna, Deri ja Susa (Shsh) ümber Hetiidid olid indoeuroopa rahvastest esimene, kes jõudis omaenese riikluse ja tsivilisatsiooni loomiseni. Hetid hõivasid Väike- Aasia keskosas karjakasvatuseks sobivad tasandikud. Tsikuraat kõrge, usuti, et ulatub taevani(astmiktempel) Gilgamesi eepos kõneleb veeuputusest. Legendi Paabeli tornist on seostatud mitme ajaloolise ehitisega. Kõige sagedamini peetakse selle
pole midagi tänaseni teada. (Gelb, 2017) Sumerite riik ei olnud kuigi suur. Arvatakse, et see oli umbes pool Eesti pindalast. See oli jõgedevaheline piirkond, asudes Eufrati ja Tigrise vahel ning Sumeri aladel asus mitmeid linnriike nagu näiteks Uruk, Ur, Kis, Lagas ja nii edasi. Sumerite linnriigid olid väga arenenud erinevates valdkondades. (lähis ida)Esiteks juba eelmainitud kiilkirja tõttu, kuna see arenes üsna laialt edasi ning muutis kultuuri ühtsemaks. Ka eelamlased on eeskuju saanud sumerite keelest. Linnades hakati tegelema käsitööga ning samuti võeti kasutusele ka erinevaid materjale nagu näiteks vask ja hiljem ka pronks. Pronksi kasutuselevõtuga hakkas arenema ka sepakunst. Linnriikide arengu üheks oluliseks osaks oli ka dünastiate tekkimine ning samuti kuningavõimu tulek. Mõjukamad linnriigid asusid Mesopotaamia lõunapoolses osas, olenevalt linnriigist elas seal tuhat kuni mõnikümmend tuhat inimest ning linnad võisid
Unikaalne keel ja mitte millegagi suguluses. Agluniatiivne, järeliidetel põhinev. Sarnaneb vähe soome-ugri keelega. Mis ajast sumerid oma kohas elasid, pole kindlaks tehtud. Nende mütoloogia ei räägi sisserändest, nad on alati kohapeal olnud. Ehk 6 a.t peale on nad lihtsalt seal olnud. Samas sumeri keeles on sõnu, mis ei ole tuletatavad, k.a kohanimed. Seega ei ole teada, millal ja kust sumerid tulid. 4a.t olid nad raudselt olemas, kui Uruk tõusis. Nende kõrval elas ka teisi rahvaid. Eelamlased, seniidid, kõik naabrid võtsid üle ka kiilkirja ja kohandasid seda. 3 a.t keskpaigaks kiilkirja kultuurist hõlmatud, seal olid linnriigid. Linnriigid- elanikkond kümnetes tuhandetes, kindlustatud, kanalite sõlmpuntidesse rajatud. Linnade ümbrus oli viljakaks muudetud. Niisutatud alade ääremaal olid rohumaad karjade jaoks. Linnriikidel olid kesksed ehitised templikompleksid, k.a tsikuraat. Enamik infi tuleb ka templitest, kuna need olid hästi bürokraatlikud
-õigusmõistmisvastased -rahatrahv -perevastased/ moraalivastased -häbistavad karistused (paljaks pöetud pea) Ordaal põhiliseks ordaaliks oli veeproov (kui inimene suutis veest välja tulla, siis oli ta süütu) 3.2. Koodeksi tekkelugu Väline pilt: 2,25 m must dioriitsteel, mille ülemises on Marduki ees põlvitav Hammurabi. Akkadi klassikalises kirjanduslikus keeles tekst paikneb 51 veerus, (eelamlased on kõrvaldanud 7 veergu, seega on kadunud 35-40 normi). Seadustik algab proloogiga, lõpeb epiloogiga. Koodeks koostati Hammurapi valitsemisaja lõpul, s.t. mõned aastad enne 1750.a. (teine versioon valitsemisaja keskel, pärast Isini ja Larsa vallutamist). Vähemalt proloogi osas on olemas vanem redaktsioon. 1750 e.Kr koostati Hammurapi koodeks. Ühtedeks koodeksi loomise põhjusteks võib pidada
annaabi.ee 
