Näidendi teema on just praeguses majandusolukorras igati kõnekas ja täiesti mõistetav. Rahaprobleemid on igal ajal aktuaalsed. Lavastaja Hendrik Toompere on tegelasteks valinud head Eesti näitlejad nagu Merle Plamiste-Ranevskaja osas, Mait Malmsten-Lopahhini osas, Jan Uuspõld-Jepihhodovi osas ja Harriet Toompere-Sarlotta Ivanova osas ja ka plaju teisi häid näitlejaid. Merle Palmiste on osatäitjana veidi tormakas, edvistav ja pealiskaudne, kuid temas on siiski tunda seda daami, kes Ranevskaja olema peaks. Ta kandis peeneidkleite ja nägi välja nagu daam välja peab nägema. Lopahhinit mängiv Mait Malmsten on juba ise härrasmehelik ja väljapeetud inimene, ning temal oli seda osa võib olla lihtsamgi mängida. Teksapükse ja punaseid kingi kandes nägi ta välja veneuusrikkana küll. Vaatamist vääriv on ka harriet Toompere roll. Uskumatult osavalt tehtud mustkunstitrikid tegid isegi Jürgen Veberile ära.
silmakirjalikkusega ning tobedate viisakustega. Eriti veel kui ümberringi on rikkad ärahellitatud võsukesed. J. D Salingeri romaan ,,Kuristik rukkis'' on lugu poisist, kes on kahe jalaga maapeal ja mõistab klassisdevahelist uhkustamist, pidades seda naeruväärseks ning omamoodi kurvaks. Holden Caulfield oli pärit üsnagi jõukast perest ning käis internaatkoolis, kus õppisid ainult kõige edukamate vanemate lapsed. Tänu sellele oli õhkkond kiuslik, edvistav. Mis ei meeldinud põrmugi peategelasele, kõik õpilased olid niivõrd ennast täis ning uhked. Südames ta tundis suurt viha oma koolivendade vastu, kuid kui ta sealt välja visati tundis ta suurt kergendust. ,,Panin pähe oma punase jahimütsi, keerasin noka kuklasse, nii nagu mulle meeldis, ja karjusin kõigest kõrist: ,,Head und, kretiinid!'' Vean kihla, et äratasin viimse kui värdja kogu korrusel. '' Tänapäeva probleem noorte seas on see, et ei julgeta olla sina ise
peavad minu paljud lähikondlased tõeseks. Ütlus, et eestlased on tuimad ja aeglane rahvus on aegunud. Tänasel päeval see nii enam pole. Me oleme töökad, aeg-ajalt auahned ega mõtle teistele, kuid loomult oleme soe rahvus, kes armastab oma ligimest. Eestlased, kui väike ja kannatanud rahvas, oskavad suurepäraselt teistega arvestada, enamgi veel, me austame ja väärtustame oma kodumaad ja selle pinnal elavaid kaasmaalasi. Oleme uhke rahvus, kuid mitte liialdav ning edvistav. Mina kui eestlane tean oma väärtusi ja usun, et ka teised rahvuskaaslased teavad omi.
Kuid küüned lõigatud. soovisid kõiges võimalust saada lõigetega. Neil olid nad olid väga Nad olid puhtad parimad olla. parimaks ning veel uhked mõõgad jm edevad ning ja hoolitsetud Nende upsakus ja tunnustatumaks. sõjariistad. nende käitumine ning nad ilmselt võimuahnus võis Ma isegi ütleksin, edvistav, tihti panustasid enese nad muuta üsna et nad olid narrid. üritasid nad oma kaunistamisesse lolliks, niiet isegi võimu ja osavust ja ilustamisesse talupoeg oma näidata uhkete suurema osa oma harimatusega võis
peavad minu paljud lähikondlased tõeseks. Ütlus, et eestlased on tuimad ja aeglane rahvus on aegunud. Tänasel päeval see nii enam pole. Me oleme töökad, aeg-ajalt auahned ega mõtle teistele, kuid loomult oleme soe rahvus. Eestlased, kui väike ja kannatanud rahvas, oskavad suurepäraselt teistega arvestada, enamgi veel, me austame ja väärtustame oma kodumaad ja selle pinnal elavaid kaasmaalasi. Oleme uhke rahvus, kuid mitte liialdav ning edvistav. Mina kui eestlane tean oma väärtusi ja usun, et ka teised rahvuskaaslased teavad omi. 4 Mida tähendab olla eurooplane? Mida tähendab olla eurooplane? Eurooplane pole tänapäeval enam lihtsalt Euroopa maailmajaos elav inimene. Sõnal eurooplane on tänapäeval palju laiem tähendus. Tahame me seda või mitte, aga Eesti on oma valiku teinud ning nüüd võib ka eestlasi lugeda eurooplasteks.
epoodid, leebed ja mõtisklevad satiirid, värsskirjad, mille hulgas tuntuim on ,,Läkitus Pisodele" e ,,Luulekunst", oodid. · Horatiuse klassikalise esteetika järgi peab luuleteos olema lihtne, terviklik ja harmooniline; luuletaja valigu endale teema vastavalt oma võimetele ja maitsele. Teose osad olgu omavahel kooskõlas; asümmeetria, kõrvalepõiked, kirjeldavad ekskursid, kunstlik ja edvistav käsitluslaad see kõik rikub ilunõuet. ,,Ars poëtica" · Tähtsaimal kohal Horatiuse loomingus olid ta enese jaoks ,,Oodid" (,,Carmina"). Horatius lähtus kreeka monoodilise laulu loojatest Alkaiosest ja Saphhost (Sappho stroofi oli kasutanud juba Catullus), kuid õppis ka hellenistlikelt poeetidelt. Neile ja ka Pindarosele toetudes kujundas Horatius oma keerulise teemaarendusega stiili, mida rikastas ladina retoorika
annaabi.ee 
