Antud lõigud harivad õpilasi ka kultuurilises mõttes. Motiveerimine Ajalugu peetakse üldjuhul siiski raskeks õppeaineks ning õpilasel võib tekkida hirm selle aine ees. Ta ei püüagi seda õppida ja räägib endale ning teistele, et see aine pole elus üldse oluline. Analüüsitav peatükk aga jätab ajaloost mulje kui lihtsast õppeainest, see on arusaadav ja lihtne. Inimesed ei soovi endale ei liiga kerget ega liiga rasket ülesannet. Kerge ülesande lahendamine ei tekita edutunnet, mis rõõmu võiks valmistada, üle jõu käiv ülesanne ei võimalda edu üldse saavutada. Tugevaima õppimissoovi tekitab optimaalse raskusega õppekirjandus, sest ainult selle puhul on võimalik edu vajadust ulatuslikult rahuldada (,,Õppetöö motiveerimine õppekirjanduse abil"). Antud õppetüki lõpus pakutavad ülesanded, küsimused on aga keskmise raskusega, pakkudes lahendamisel edutunnet ja õpimotivatsiooni. Sama võib öelda ka töövihiku ülesannete kohta.
kaastöötajad 203 raamatupidajat ja inseneri, uurimaks, millistes situatsioonides tundsid küsitletavad end tööga eriti rahul või rahulolematuna olevat. Töötajate vastuste analüüsimisel selgus, et tööga rahulolu ja rahulolematus ilmnes täiesti erinevat laadi olukordades. Rahulolevana tunti end situatsioonides, mil töötajad said näidata enesealgatust, töö pakkus arenemisvõimalusi, jagati tunnustust ja tajuti edutunnet. Rahulolematus toodi esile töötingimuste, rahalise kompenseerimise, administratsiooni tegevuse, töötingimuste, turvalisuse ja töötajate omavaheliste suhetega seotud olukordades. (Viks, 2009: 8) Ta järeldas oma uurimustulemustest, et on kaks rahulolu faktorit, millest motivatsioonifaktorid suurendavad rahulolu ja hügieenifaktorid tekitavad rahulolematust (Haav, 2006). Juhi mõju alluvate tööga rahulolule 2
kaastöötajad 203 raamatupidajat ja inseneri, uurimaks, millistes situatsioonides tundsid küsitletavad end tööga eriti rahul või rahulolematuna olevat. Töötajate vastuste analüüsimisel selgus, et tööga rahulolu ja rahulolematus ilmnes täiesti erinevat laadi olukordades. Rahulolevana tunti end situatsioonides, mil töötajad said näidata enesealgatust, töö pakkus arenemisvõimalusi, jagati tunnustust ja tajuti edutunnet. Rahulolematus toodi esile töötingimuste, rahalise kompenseerimise, administratsiooni tegevuse, töötingimuste, turvalisuse ja töötajate omavaheliste suhetega seotud olukordades. Tulemus võimaldas Herzbergil väita, et on olemas kaks erinevat faktorit motivatsiooni- ja hügieenifaktor, mis kujundavad töötajate ajendeid tööülesannete täitmisel. (Allik etc 2002: 238) Uurimusest selgus, et tööga rahulolu vastand pole rahulolematus, vaid mitterahulolu.
annaabi.ee 
